Õiguskantsler Ülle Madise märkis riigikogu sotsiaalkomisjonile saadetud märgukirjas, et kord, mille järgi ei saa ettevõtluskonto omanik töötuskindlustushüvitist taotleda, võib olla vastuolus põhiseadusega.

“Leian, et töötuskindlustuse seadus piirab liialt ettevõtluskonto kasutaja õigust töötuskindlustushüvitisele ja on vastuolus omandipõhiõigusega,” kirjutas õiguskantsler. Ta tõi esile, et sarnase regulatsiooni, mis piiras ettevõtete juhatuste liikmete töötuskindlustust, on riigikohus hinnanud põhiseadusega vastuolus.

Nii palubki Madise riigikogu komisjonil  kaaluda seaduse muutmise eelnõu algatamist. Kui komisjon leiab, et seadus on põhiseaduspärane, palub õiguskantsler seda põhjendada. Vastust ootab ta poliitikutelt hiljemalt septembri lõpuks.

Milles probleem?

Ettevõtluskonto süsteemi loomise eesmärk on olnud soodustada mikroettevõtlust ning lihtsustada maksude maksmist. Konto kaudu võivad äri ajada nii inimesed, kes tahavad kaupu või teenuseid pakkuda põhitegevusena, aga ka need, kes teevad seda põhitegevuse kõrvalt.

Ettevõtluskonto kasutaja maksab sotsiaalmaksu, tulumaksu ja kogumispensioni makset iga kuu eest, mil tema ettevõtluskontole on laekunud tulu. Vastutasuks saab ta riigilt ravi- ja pensionikindlustuse ning vanemahüvitise. Töötuse vastu end ettevõtluskonto kaudu kindlustada ei saa, märkis Madise.

Teisalt võib aga ettevõtluskonto omanik olla samal ajal hõivatud muu tegevusega, mis annab talle õiguse töötuskindlustusele: näiteks töötab ta töölepingu alusel, on tasunud nõutud ulatuses töötuskindlustusmakseid ning vastab muudele kindlustuse tingimustele.

Siit aga tulebki probleem – nimelt ütleb praegu kehtiv seadus, et inimest ei võeta töötuna arvele, kui ta osutab teenust või müüb kaupa ettevõtluskonto kaudu.

“Kuna seadus ei seo töötuna arvelevõtmist tingimusega, et ettevõtluskonto pole aktiivses kasutuses, jääb inimene töötuskindlustushüvitisest ilma juba pelgalt seetõttu, et tal on ettevõtluskonto,” selgitas õiguskantsler.

Selleks, et niisuguses olukorras töötuskindlustushüvitist saada, tuleks inimesel sulgeda ettevõtluskonto või võtta tagasi krediidiasutusele antud maksude riigile ülekandmise juhis. Iseenesest pole tegu keerulise või kuluka protseduuriga. Ka ei too ettevõtluskonto taasavamine kaasa lisakulutusi, kuna konto avamine on tasuta.

“Samas on konto sulgemine tarbetu, sest selle kaudu saab riik hõlpsalt tuvastada, kas inimene on saanud töötuskindlustushüvitisega samaaegselt sissetulekut. Seega ei õigusta kõnealust hüvitise saamise piirangut ka kardetud kuritarvituste oht,” märkis Madise.

Samuti töötab ettevõtluskonto sulgemine või maksude riigile ülekandmise juhise tagasivõtmine vastu kogu süsteemi  eesmärgile parandada mikroettevõtjate maksukäitumist. Kui inimene on riigilt kindlustushüvitise saamiseks kord juba pidanud ettevõtluskontost loobuma, siis tõenäoliselt ei ole ta hiljem enam motiveeritud ettevõtluskontot uuesti kasutama ja selle kaudu riigile makse tasuma, nentis õiguskantsler.

Miks tööampse teha tohib?

Asjale lisab vürtsi see, et riigikogu võttis eelmisel nädalal vastu seaduse, mille järgi saavad inimesed alates septembrist töötuna arveloleku ajal teha nii-öelda tööampse, et inimesed ei langeks töötuna vaesusesse.

“Seega on töötutel võimalik edaspidi tööd otsides samal ajal ka tööga veidi tulu teenida. Siit kerkib küsimus, millega on õigustatud see, et ettevõtluskonto kasutaja on jäetud ilma õigusest saada töötuskindlustushüvitist pelgalt selle konto omamise tõttu,” märkis õiguskantsler.

Samuti jääb tema sõnul selgusetuks, miks ei võiks oma põhilise sissetulekuallika kaotanud inimesel, kellel on ettevõtluskonto, olla samamoodi võimalus saada töötuskindlustushüvitist ja tööotsingute ajal väikeses mahus ettevõtluskonto kaudu tegutseda. Seda enam, et ettevõtluskontole laekunud tulu suuruse saab hõlpsalt tuvastada.