Eesti inimene lasi korraliku raha eest remontida auto mootori, aga masin ütles 30 kilomeetri järel üles

Pildil Hyundai Santa Fe. Mis aasta mudeliga täpselt praeguses vaidluses tegu on, pole teada.Foto: Rudolf Stricker, Wikimedia Commons

Eelmisel aastal läks klient oma autoga ühte Valgamaa autoremonditöökotta ning palus mootori ära remontida. Töö läks maksma 1600 eurot, ent sõita sai vaid 30 kilomeetrit. Lõplik kahju oli kõvasti suurem.

See oli mullu novembri alguses, kui Eesti inimene viis oma Hyundai Santa Fe Tsirguliina alevikus tegutsevasse remondikotta Dikstrum. Vaja oli remontida mootorit – täpsemalt olid probleemid plokikaanega.. Esiti maksis ta ettemaksu 1000 eurot, ent kuu aega hiljem, kui tööd valmis, juurde veel 623 eurot.

Kliendi sõnul teda muudest kuludest ei teavitatud, kuid mainiti, et mootoril võib esineda ka muid rikkeid. Auto sai igatahes valmis detsembri alguses ning siis anti ka teada, et asendatud on ka muid varuosi.

Klient läks autole järgi ja masina käivitamisel tuli summutist musta suitsu, millele tarbija ka tähelepanu juhtis, kuid see väideti olevat tavapärane ja pidavat sõites kaduma.

Hyndai omanik sõitis autoga 30 kilomeetrit, peale mida jäi auto maanteel seisma, jõud kadus ja must suits oli endiselt alles. Tarbija teavitas kauplejat olukorrast koheselt ja pukseeris samal päeval auto kaupleja juurde. Mõne päeva pärast anti teada, et põhjus on madalas õlisurves.

Tänavu veebruaris anti autoomanikule teada, et ainus võimalus on väntvõlli vahetus, miks läheks maksma umbes 700–800 eurot. Klient polnud nõus, sest see tundus liigselt kallis. Pealegi peaks väntvõlli olema võimalik ka lihvida.

Pump metallipuru täis?

Paar kuud hiljem tarbija auto tagasi lahtise mootoriga ja näitas seda teisele autoremontijale, kelle hinnangul oli mootori õlipump metallipuru täis ja edasine remont väga riskantne, sest metallipuru mootorist väljapesemine on keerukas ja kallis töö, mis ei pruugi sajaprotsendiliselt õnnestuda.

Puru tekkis remondimehe sõnul puudulikust mootori õlitamisest. Edasi läks Hyundai omanik suuremasse töökotta, kus tuvastati, et mootor on täis metallilaaste ja mootori ülemine pool on rikutud.

Uuest töökohast, et esimese remondikoja vahetatud plokikaas ei ole uus, samuti puudus autol õlifilter. Tööde tellija saatis esimesse autoremondikotta mitmel korral kirjalikke pretensioone, ent kokkuleppele ei jõutud.

Kokku hindas Eesti inimene, et on saanud ebakvaliteetse remonttöö tagajärjel kahju üle 3100 euro ja vaatamata arve vaidlustamisele edastati tasumata arve inkassoettevõttele. Omanik selgitas, et tal puudub võimalus maha müümiseks ja seetõttu jääb saamata oluline müügitulu ning kokku hindab tarbija rahalist kahju vähemalt 5600 eurot, kuid soovis, et talle hüvitataks kahjutasuna 4100 eurot.

Remondifirma: töö oli kvaliteetne, metallipuru tuli hoopis madalast õlisurvest

Autoomanik pöördus lõpuks tarbijavaidluste komisjoni, mis küsis remondikojalt ka nende versiooni. Firma vastas, et pole nõudega nõus ja et kõik tööd on tehtud kvaliteetselt.

Ettevõtte selgituste kohaselt on ka hinna kujunemist piisavalt selgelt selgitatud – telefoni teel lepiti kokku hind ja plokikaane vahetus koos plokikaanega – ning ei ole mõistlikult võimalik, et sõiduki remonditöökotta toomisel on vaja teostada iga kord kapitaalne ülevaatus seoses kõikvõimalike vigadega, mis esinevad või võivad tulevikus esineda.

Lisanduvate tööde eest kuulus tasumisele hinnakirjast tulenev hind, mis on nõuetekohaselt avalikustatud kaupleja ruumides ja tarbijale igakülgselt kättesaadav ning nähtav. Tarbijale selgitati, et varuosade eest tuleb tasuda 650 eurot ja lisandub tööde hind ning tarbija kandis 1000 eurot kohe üle.

Autoremondikoda selgitas, et töökotta toodi sõiduk, millelt oli eemaldatud plokikaas ning mille mootor ei olnud seetõttu komplektne ja ei olnud võimalik kontrollida mootori kompressiooni ja õlisurvet. Toomise hetkel antud kirjelduste kohaselt jäi sõiduk sõitmise ajal seisma ning mootoriruumist tuli auru.

Tõesti, plokikaanes olid mõrad, mis on sellise kirjeldusega probleemi tavapäraseks tekkepõhjuseks. Välisel vaatlusel ei olnud kaane alt paistval osal silmnähtavaid vigasid ning muu nägi välja piisavalt kasutuskõlblik.

Firma sõnul selgitati ostjale plokikaane ja kaasnevate detailide hinda. Kaupleja pakkus ka mootori kapitaalremonti, kuid sellest tarbija keeldus. Tööde lõppedes auto mootor töötas ja jahutusvedelik püsis mootoris sees ja arve esitamise hetkel ei olnud arve osas vastuväiteid.

Sõiduki üleandmisele eelnevalt töötas auto remonditöökojas korrektselt ning probleeme ei esinenud ja firma sõnul on loomulik, et vanemate diiselautode puhul võib summutist tulla musta suitsu.

Peale autoga probleemide tekkimist pöördus tarbija tagasi ja selgus, et mootoris puudub õlisurve ning selle parandamiseks on vajalik vahetada väntvõll, mille vahetamist firma enda sõnul pakkus, kuna osaliselt oli mootor lahti võetud, kuid tarbija keeldus hinna tõttu.

Plokikaane vahetuse käigus aga õlisurvet ja väntvõlli seisukorda ei kontrollita. Kaupleja rõhutab, et hilisem rike ei oma seost plokikaane vahetusega.

Tarbija viis auto aprillis auto ja lubas samal päeval 200 eurot üle kanda, kuid ei teinud seda. Kuna arvet ei tasutud, siis anti nõue üle inkassoettevõttele, lisas firma veel.

Metallipuru teke auto mootoris ei ole töökoja sõnul seostatav nende poolt teostatud töödega, vaid madala õlisurvega sõitmisega, mis võis toimuda nii enne kui ka peale kaupleja poole esialgset pöördumist ja ei ole olukord, mis saaks tekkida hetkega.

Autoremontija leidis, et sõiduki hilisemalt esinenud vead võivad olla tingitud nii masina varasemast seisundist kui ka peale remonditöökojast lahkumist ilmnenud, kuid neil puudub seos plokikaane vahetamise ja kaupleja poolt tehtuga. Töökoda peab ebamõistlikuks, et ta peaks tellitud töö puhul kontrollima ka kõiki teisi võimalikke vigu või oletatavaid puudusi.

Õigus jäi autoomanikule, raha tuleb tagasi maksta

Tarbijavaidluste komisjon leidis, et autoomaniku nõue kuulub rahuldamisele. Otsuse järgi peab töökoda hüvitama tekkinud kahju 3100 euro ulatuses.

Tegu oli töövõtulepinguga, mille raames soovis omanik kauplejalt mootori remondi tegemist. Selliste töövõtulepingute puhul, kus üks osapool on eraisikust tarbija, vastutab töövõtja töö lepingutingimuste mittevastavuse eest, mis ilmne kahe aasta jooksul.

Tarbijatöövõtu – ehk üks pool on lõpptarbijast eraisik – puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul töö tarbijale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas töö üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus töö või puuduse olemusega.

Komisjon märkis, et omaniku sõnul tagastati talle auto, kontrollimata mootori seisukorda ja väites, et auto on korras ja sõidukõlbulik. Kaupleja ei ole oma vastuses tarbija avaldusele tõendanud nimetatud tarbija väidete tegelikkusele mittevastavust.

Komisjon leidis, et klient võis mõistlikult eeldada, et auto mootori tööseisundit on kontrollitud, sealhulgas õlisurvet, auto on sõidukõlbulik ning sellega võib sõitma asuda. Probleemid aga avaldusid vahetult töökojast ära sõitmise järel madala õlisurve tõttu.

Komisjon nentis, et firma on oma vastuses tunnistanud, et kliendi lahkumisele järgnevalt läks sõiduk mingil ajahetkel katki, siis toodi see tagasi remonditöökotta, kus selgus, et mootoris puudub õlisurve. Seega on kaupleja omaks võtnud, et autol peale ärasõitu ilmnenud probleemid olid tingitud just madalast õlisurvest.

Veelgi enam, komisjon tõdes, et firma ei ole tõendanud, et ta andis auto tarbijale üle nõuetekohase õlisurvega mootoriga. Lisaks ei ole kaupleja tõendanud õlifiltri olemasolu autol töö üleandmise hetkel. Samuti ei ole kaupleja tõendanud, et madala õlisurve põhjuseks ei olnud õlifiltri puudumine. Seega ei ole kaupleja esitanud komisjonile tõendeid, mis lükkaks ümber töö lepingutingimustele mittevastavuse eelduse selle üleandmise ajal.

Seetõttu leidiski komisjon, et tehtud töö ei vastanud tingimustele. See on aga lepingu rikkumine, mille eest saab nõuda kahju hüvitamist.

Asja materjalide alusel leidis komisjon, et tarbijal tekkis otsene varaline kahju auto mootori kahjustuste näol summas 3100 eurot. See summa tuleb töökojal autoomanikule nüüd välja maksta.

Kui pooled otsusega nõus pole, saavad nad pöörduda maakohtusse.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.