Uudis

Eestlaste ostujõud oli eelmisel aastal Euroopa Liidu viimaste seas

Eesti inimesed saavad oma ostujõudu proovile panna näiteks Ülemiste keskuses. Foto: Scanpix

Eesti oli mullu Euroopa Liidus (EL) elanike ostujõudu arvestava tegeliku individuaalse tarbimise (AIC) tasemelt 23. riik, Eestist tahapoole jäid vaid viis liikmesriiki.

Kui EL-i 28 liikmesriigi keskmiseks eratarbimise tasemeks arvestada 100 protsenti, siis Eesti elanike tarbimine jäi selles võrdluses 74 protsendi tasemele ehk 26 protsenti allapoole keskmisest, selgus Eurostati värsketest andmetest.

Kõige kõrgem tarbimise tase oli Luksemburgis, kus see ulatus eelmisel aastal 132 protsendini EL-i keskmisest. Järgnevad Saksamaa ja Austria, vastavalt 121 ja 116 protsendiga.

Soome on tegeliku individuaalse tarbimise tasemelt EL-i seitsmes riik, mille elanike keskmine ostujõud on 112 protsenti keskmisest.

Leedu ja Läti tarbimise tase oli mullu vastavalt 80 ja 70 protsenti liidu keskmisest. See tähendab, et Leedu on tabelis 15. kohal ja Läti Eestis ühe koha võrra madalamal ehk 24. positsioonil.

Eesti sisemajanduse kogutoodang (SKP) ühe elaniku kohta oli Eurostati andmetel 81 protsenti EL-i keskmisest. See näitaja on võrdne Leeduga, Läti SKP ühe elaniku kohta oli mullu 70 protsenti liidu keskmisest.

SKP ühe elaniku kohta oli kõrgeim Luksemburgis, kus see ulatus 254 protsendini EL-i keskmisest. Järgnesid Iirimaa 187 protsendiga ja Holland 129 protsendiga. Soome tase oli 110 EL-i keskmisest.

Euroala keskmine eratarbimise tase oli 2018. aastal 104 protsenti EL-i keskmisest ja SKP ühe elaniku kohta oli 106 protsenti EL-i keskmisest.

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.