Kinnisvarabüroo Uus Maa juhi Jaanus Lauguse sõnul tõusid alumise otsa korterite üürhinnad sõjapõgenikest tuleneva nõudluse tõttu Tallinnas ja ka teistes suuremates linnades ühe kuuga ligikaudu 15-20 protsenti ning järjekorrad on ülipikad.
Jaanus Lauguse kinnitusel on nõudlus kasvanud kõige rohkem soodsama otsa ja magalakorterite vastu. „Üüriturg on praegu üliaktiivne. Näiteks tavalise 500 eurot kuus maksva kolmetoalise üürikorteri soovijärjekorda pani end ühe päevaga 40 inimest. Maakleritel on omad kontaktid ja paljud korterid ei jõuagi üldse avalikku pakkumisse,“ ütles Laugus.
„Väljaantavate kodude üürihinnad on kuuga kerkinud 15-20 protsenti ning seni 500 eurot maksva korteri eest küsitakse juba 600. Alla 400-500 euro ongi näiteks Tallinnas juba raske vaba ja viisakat pinda leida. Hinnatõus pole varem väljaantud korteriteni veel jõudnud, sest turg pole piisavalt settinud ja hinnataseme muutused välja kujunenud. Samuti ei ole hinnatõus mõjutanud päris kallite korterite üüriturgu, sest nende järgi pole nõudlus nii palju kasvanud,“ lisas Laugus.
“Sõprade” stiilis elukorraldus
„Kui inimene tahab Tallinna tööle või elama tulla, siis on elukoha leidmine praegu päris keeruline. Tavainimeste jaoks tähendab see, et linnapiirid laienevad ning inimesed kolivad keskmest järjest kaugemale, et endale sobivamat ja kättesaadavat elupinda lubada. Keila, Rapla, Kehra ja üldse hea rongi- või maanteeühendusega kohad nagu ka Paide ja Rakvere on juba praegu hinnas ning see on kindlasti tõusev trend. Seni kiiresti toimunud linnastumine aeglustub ning elu kolib natuke jälle rohkem laiali,“ lisas Laugus.
„Peale valglinnastumise jõuab Eestisse ilmselt ka teine suurlinnadest tuntud trend, kus sarnaselt „Sõbrad“ seriaaliga jagavad täiskasvanud inimesed korterit ja igaühel on näiteks üks tuba. Kesklinnas oma korteri omamine muutub järk-järgult rohkem luksuskaubaks,“ rääkis Laugus.
„Peale üürikorterite omanike läheb praegu paremini kui kunagi varem hostelitel, mis terve koroonaaja olid pankroti piiril, aga nüüd pilgeni täis ja kus hinnad on mitmekordseks tõusnud. Tõenäoliselt loob riik pagulastele mingid pikemaajalised majutusvõimalused, kas siis sotsiaal- või üürimajade näol lisaks, et inimesed kuskile ära paigutada. Samuti on siin ärivõimalusi ettevõtjatele – pakkuda soodsaid majutuslahendusi näiteks suuri eramuid toakaupa välja üürides või vanemaid maju ühiselamuteks ümber korraldades,“ rääkis Uus Maa juht võimalikest võimalustest turule pakkumist juurde tekitada.
Ladu ja äripind ka koduks
Viimasel ajal on sotsiaalmeedias silma jäänud üüripakkumisi, mis iseenesest on äripinnaks või laoruumiks mõeldud ning ka neid pakutakse paarisaja euro eest elamiseks. “Voodiaseme saab viimasele riiulile tekitada,” seisis ühe taolise silma jäänud kuulutuse kirjelduses.
Tundub, et kümnetes tuhandetes saabunud põgenikud on loonud nõudluse, mida rahuldaks ehk juba ka riiulipealne ase. Samas kõik nii lilleline ka pole.
Päris paljud korteriomanikud ei soovi oma üüripinda välja rentida sõjapõgenikele, kuna nende huvi on leida pikaajaline üürnik. Seda ilmselt põhjusel, et kui kodumaale naastakse, võib üüriturg olla ülekülluses ja siis head üürnikku leida keeruline. Vähmalt nii võiks spekuleerida. Tõsiasi aga on, et tulevik on selles osas veidi ebakindel ning täpselt ei tea keegi kauaks meile jäädaks või pikalt säärande olukord kestab.
