Kõik teavad, et laenu võtmisel lisandub põhisummale intress ning sellega arvestatakse laenu tagasimaksmisel. Ka teenusepakkujad rõhuvad rohkem intressile kui millelegi muule. Tarbijat peaksid tegelikult huvitama ka kõik muud tasud, mis krediiditootele lisanduvad. 

Selleks, et mõista, kui kalliks meile laen kujuneb, on vaja hoopis vaadata krediidi kogukulu, mida väljendatakse ka krediidi kulukuse määrana. Kohe selgitame lahti, miks on oluline jälgida kõiki laenu osi ning mitte ainult intressi.

Esialgu toome välja mõisted.
Intress on summa, mida makstakse raha kasutamise eest. Enamiku laenude puhul näeme tagasimaksegraafikul kahte tulpa, kus on toodud laenu põhiosa makse ja intressimakse. Intressimäär on intressi sünonüüm. Nende vahe peitub selles, et intress peaks olema rahaline summa, nagu 50 eurot, ning intressimäär protsentides, näiteks 14,6 protsenti.

Krediidi kogukulu näitab tarbijale, kui palju ta peab kokku tagasi maksma krediiditoote kasutamise eest. Teisisõnu, kui suur on kogu järelmaksu, liisingu, krediitkaardi kasutamise või laenatud laenu maksumus. Krediidi kulukuse määr, lühendina võidakse lepingutes kasutada KKM, on sama mis krediidi kogukulu, aga näidatakse protsentides.

Krediidi kogukulu ja krediidi kulukuse määra näitamine on seadusest tulenev nõue. Iga krediiditeenuse pakkuja peab sulle näitama vähemalt krediidi kulukuse määra.

Miks peab vaatama krediidi kogukulu, mitte ainult intressi?

Intressimäär ei näita meile, kui palju laenusummale tegelikult tuleb lõpuks juurde maksta. Laenu võtmisel küsivad laenu väljastajad tihtipeale palju rohkem erinevaid tasusid, mille laenu või järelmaksu võtja kinni maksab. Enamlevinumad tasud on näiteks lepingutasu ja haldustasu. Lepingutasu on ühekordne makse lepingu sõlmimise ja koostamise eest ning haldustasu võidakse võtta igakuiselt või ühekordse maksena laenu haldamise eest lepingu lõpuni.

Tasudest võib lisanduda näiteks veel leppetrahv, viivitustasud, väljamaksetasu, garantiitasu ja ükskõik mis muu tasu, mille krediidiandja otsustab oma teenuste eest küsida. Kõik need tasud arvestatakse sisse krediidi kulusse ning seetõttu ongi laenu hind tegelikult kõrgem kui vaid põhisummale lisanduv intress.

Krediidi kogukulu või selle määra järgi saame võrrelda erinevaid pakkumisi, sest see näitab kõige täpsemini, kui palju meile mingi kindla summa laenamine või kasutamine päriselt maksma läheb.

Väikelaenu tüüpnäide

2230 euro laenamisel 5 aastaks on kuumakse 65,2 eurot. Krediidi kulukuse määr on 31,85 protsenti. 5 aasta jooksul maksad kokku 4042,23 eurot, mis hõlmab 1236,43 eurot intressi fikseeritud intressimääraga 18,94 protsenti, ning 445,8 eurot haldustasu. 130 euro suurune lepingutasu tuleb tasuda kohe pärast laenu väljamaksmist. Laen läheb 5 aasta jooksul maksma 1812,23 eurot pluss laenusumma 2230 eurot. Pakutavad tingimused olenevad sinu individuaalsest olukorrast. Loe finantsteenuse tingimusi ja küsi vajadusel nõu asjatundjalt.

Siit loeme, et intress on 5 aasta peale 1236,43 eurot, aga kogu kulule lisandub veel haldustasu ja lepingutasu vastavalt 445,8 eurot ja 130 eurot. Haldustasu ja lepingutasu kokku on sellest laenusummast 25,8 protsenti.

Siin on veel üks kühvel! Miks intress nii suur on, kui laenusumma oli ju 2230 eurot? Intressimäär väljendatakse ühe aasta peale, seega me ei saa võtta 2230 eurot ja sealt 18,9 protsenti. Laen võeti viieks aastaks ning see arvutuskäik on juba palju pikem, eriti kui vaja arvestada igakuist kindlat makset ning seda, kas intress võetakse laenujäägilt või laenusummalt.

Tundub loogiline, aga milles siis on probleem?

Teenusepakkujatele on kasulik reklaamida välja laenutoote üks osa odavana ning tegelikud tasud peita mujale. Näiteks võidakse reklaamida, et “intress on 0 protsenti” või “laena 1000 ja maksa tagasi 1001 eurot”.

Selliste laenude puhul tasub lepingu tingimuste lugemisel olla eriti hoolas. Laenu võtmine võib imelihtne olla, kuid näiteks laenu hilinemise eest võidakse küsida väga suuri trahve või viiviseid. Samuti võivad haldustasud või lepingu sõlmimise tasu kompenseerida intressi.

Intressi puhul võidakse trikitada ka sõnastuses. Kui intress võetakse laenujäägilt, siis intressimakse alati väheneb. Kui intress võetakse laenusummalt, siis intressimakse jääb alati samaks.

Peamised probleemid laenamisel on, et teenusepakkujad reklaamivad vaid mingit komponenti laenutootest, mis tundub tarbijale soodne, ning n-ö mängivad tarbija oskamatusele õigesti hinnata kogu laenutoote tegelikku hinda.

Mida veel tasub teada?

Oluline on märkida, et krediidi kogukulu ja intress väljendatakse tihti ühe aasta peale. Seega, kui leping soovitakse sõlmida mitme aasta peale, tuleb ka endal veidi arvutada. Kindlasti tasub laenujäägi arvutuskäik üle rääkida teenusepakkujaga, et selgemini aru saada, kuidas summad kujunevad.

Tarbijakrediidilepingu krediidi kulukuse määr ei tohi olla kõrgem kui 3-kordne Eesti Panga poolt avaldatud viimase 6 kuu keskmine tarbimislaenu krediidi kulukuse määr. Kui krediidi kulukuse määr on sellest kõrgem, on leping tühine.

Uus määr (KKM) avaldatakse Eesti Panga lehel igal aastal 17. juulil ja 17. detsembril, nii et uus määr selgub juba kahe päeva pärast. Praegune määr on 18,68 protsenti, mis teeb lepingute kõrgeimaks krediidi kulukuse määraks 56,04 protsenti. Kui laenu krediidi kulukuse määr peaks olema sellest kõrgem, siis on leping automaatselt tühine.

Enne laenu võtmist võrdle mitut pakkumist ning ära karda võrrelda järelmaksu ka väikelaenudega, sest teinekord võib väikelaen või tarbimislaen tulla odavam kui toote ostmine järelmaksuga.

Laenude võrdlemiseks on parim küsida pakkumist, mis sisaldab summat, lepingut ja tingimusi. Nende põhjal saad laenupakkumisi kõige täpsemini kõrvutada. Selliselt on krediidi kogukulu tihtipeale näidatud summana, mitte protsendina, mis leevendab ise arvutamise vaeva. Selguse mõttes on palju lihtsam võrrelda konkreetseid summasid. Näiteks, võttes 2500 eurot laenu, maksan tegelikult tagasi 3467 eurot, aga mõnes teises lepingus maksan 2500 eest tagasi 3234 eurot.