Eile oli naftaturul ajalooline päev – USA West Texas Intermediate’i nafta hind kukkus esmakordselt negatiivseks, kohati maksis barrel isegi miinus 40 dollarit.

See ei tähenda siiski, et nafta nüüd midagi ei maksa ning maailm, nagu me seda seni tundnud oleme, otsa oleks saanud. Vähemalt esialgu tundub, et tegu on ühekordse anomaaliaga.

Nagu paljude teiste toorainetega, apelsinimahlast vilja ja elusloomadeni, kaubeldakse maailmaturul ka naftaga tulevikuks ette – lepitakse kokku, kui palju makstakse näiteks 2020. aasta juunis või 2021. aasta märtsis tarnitava nafta eest.

See tähendab, et ühest küljest on tegu küll igati reaalse kaubaga – nafta on reaalselt olemas ja juunis liigub see ka füüsiliselt ühest kohast teise -, ent samas on tegu finantsinstrumendiga, millega saavad kaubelda ka need, kes füüsilisest naftast huvitatud pole, näiteks investeerimisfondid, panustades hinna tõusule või langusele.

Naftal on ikka väärtus

Esmaspäeval kukkus negatiivseks ühe konkreetse lepingu, maikuu West Texas Intermediate’i hind. WTI on New Yorgi kaubabörsi tehingute võrdlushind, mida rakendatakse peamiselt USA siseturul.

Selle hind pannakse sisuliselt paika Oklahoma osariigis asuvas 8000 elanikuga Cushingi linnas, kus asub naftaleiukoht, ristuvad naftajuhtmed ning asuvad ka naftamahutid.

Maikuu WTI lepingutega kauplemine lõpeb täna – pärast seda kaubeldakse naftaga juunikuust edasi. Õigupoolest oli ka eile USA turul kõige kaubeldum naftaleping juunikuu WTI – mis langes samuti, ent püsib üle 20 dollari barrelist.

Miks siis maikuu hind negatiivseks kukkus? Üks põhjus on selles, et naftat pole väga kuskile panna. Nõudlus on koroonakriisi tõttu praegu väga palju väiksem kui tavaliselt, nii et mahutid on füüsiliselt täis – seda ka näiteks sealsamas Cushingis, kus hoiupindade piir peaks ette tulema umbes mai teisel nädalal.

See aga ei tähenda, et nafta ise nüüd väärtusetu oleks – naftat tahetakse osta küll, aga lihtsalt mitte seda konkreetset naftat ning mitte maikuus. See viibki teise põhjuseni, mille taga on finantsturud.

Negatiivse hinna taga on finantstehnika

Kui investeerimisfondid tahavad nafta hinnale panustada, ei huvita neid füüsiline kaup – nad ei tooda plastikut ega kütust, toormaterjali neil vaja pole. Veidi asja lihtsustades tahavad nad lihtsalt panustada sellele, kas nafta hind läheb üles või alla. Nad tahavad kaubelda naftaga abstraktselt.

Häda ongi selles, et abstraktset naftat pole olemas, on ainult iga kuu kaupa kindel nafta, mis ühel hetkel kuskile kohale veetakse. Seetõttu ongi fondid sunnitud ostma neid – tulevikulepinguid ehk futuure.

““Sa ei taha tegelikult maikuu futuure, sa tahad abstraktset naftat. Selleks ostad sa maikuu futuure, et panustada nafta hinnale ilma reaalselt naftt omamata, ning kui maikuu futuuride tähtaeg kätte hakkab jõudma, müüd sa need maha ning ostad selle asemel juunikuu omasid. Kui juunikuu kätte hakkab jõudma, teed sa seda jälle,” võttis asja oma populaarses uudiskirjas Money Stuff kokku Bloombergi kolumnist Matt Levine.

Seda nimetatakse futuuride ülerullimiseks – sul on pidevalt portfellis justkui nafta, ent mitte veel päris reaalne kaup.

Praegu on WTI naftaga olukord, mille kohta futuurikauplejad kasutavad sõna kontango – tulevikuhind on kõrgem kui hetkehind. Juuni nafta maksab rohkem kui maikuu oma.

Põhimõtteliselt peaks see tähendama, et kui sul on maikuu futuurid ja sa need üle rullid – müüd odavad maikuu lepingud maha ning ostad skallemaid juunikuu omasid – siis sa justkui maksad kellelegi teisele selle eest, et naftat kuu aega hoiustada.

“Keegi teine saab osta odava mai lepingu, müüa kallist juuni oma, mais naftale järgi minna, seda kuu aega oma garaažis hoida ja juunis kohale viia,” selgitab Levine piltlikult.

Praegu on olukord aga erandlik. Nagu enne öeldud, pole naftat lihtsalt väga kuskile panna. Naftal on ilmselgelt väärtus – sellest saab toota rida tööstuskaupu, kütust, kemikaale. On üsna kindel, et kõigil läheb vaja naftat aasta pärast – tegelikult ilmselt juba mõne kuu pärast. Praegu, kui suurtes ja väikestes riikides üle maailma on aga majandus seiskunud ning kehtivad liikumispiirangud, ei ole naftat aga vaja.

Kui näiteks juustusaiade nõudlus järsku ära kaoks, siis lõpetaksid pagariärid ilmselt lihtsalt juustusaiade tootmise ära – nõudlus ja pakkumine käivad käsikäes, see on põhikooli majandustunni põhiline õppetund. Naftaga asi päris nii ei käi; pumpasid on seisma panna küllaltki keerukas nii tehniliselt kui majanduslikult.

Eelnev jutt investeerimisfondidest pole sugugi abstraktne. Üks selgelt välja toodavaid “süüdlasi” eilses maikuu WTI hinna kokku kukkumises on United States Oili (USO) nimeline börsil kaubeldav fond, märgib Forbes. See võimaldab ükskõik kellel saada ligipääsu WTI naftale ning teha selle hinnaliikumisele panuseid.

Eelmise nädala seisuga oli USO fondi käes ligikaudu 25 protsenti kogu WTI maikuu lepingute mahust. Fondid nagu USO ei taha aga kunagi füüsiliselt naftat omada, mis tähendab, et enne seda, kui maikuu lepingutega kauplemine teisipäeval lõpeb, tuleb fondil sellest lahti saada. Siit ka hinnalangus.

Mis nüüd saab ja kas Eesti kütusehind langeb?

Nagu öeldud, on juunikuu WTI nafta hind praegu pisut üle 20 dollari. Negatiivne hind oli ainult maikuu lepingutele, vähemalt esialgu on see ühekordne, ajutine anomaalia.

Tegelikult pole USA naftahind, see, mis toimub Oklahomas, Eesti tarbija jaoks ülemäära oluline – meile on tähtsam see, kui palju maksab Põhjamere brent, millega kaubeldakse Euroopa turgudel. Mis vahe on eri naftatüüpidel, saab lähemalt lugeda siit.

Brenti maikuu lepingutega kauplemine lõppes juba märtsi lõpus, praegu käib ost-müük juunikuu lepingutega. Hind on samuti ilusti üle 20 dollari barrelist.

Brenti puhul on ka hoiustamisprobleemid vähem tähtsad. USA nafta liigub sisuliselt mööda sealseid torujuhtmeid ja mahuteid, brenti saab lihtsamalt liigutada.

“Brenti saab panna laevadele ja kohe mööda maailma liigutada. Cushingis olevad mahutid on aga maikuus täis,” selgitas Energy Aspectsi ekspert Amrita Sen eile Financial Timesile vahet.

Seega ei tohiks konkreetselt eilsel ajaloolisel sündmusel Eesti kütusehinnale erilist mõju olla – ning seda mitte kütusemüüjate ahnuse tõttu, vaid lihtsalt majandusliku loogika järgi. Sellel, et nafta hind üldiselt madal on – 20-30 dollarit barrelist on päris odav -, peaks ühel hetkel muidugi mõju olema.

“Kuna Euroopas kaubeldakse Brenti toornaftaga, ei oma USA naftabörsil toimunud anomaalia Eesti turule otsest mõju. Huvitav on olukord sellegipoolest, kuna hinna kukkumine sügavale allapoole nulli on tingitud ületootmisest, mis toimub kogu maailmas,” rääkis Olerexi kütuste sisseostu- ja logistikajuht Anton Šafrostin.

Hüpoteetilisel juhul, kui Brent toornafta hind langeks nii palju, et ka see oleks börsil müügis miinusega, on tema sõnul siiski vähe tõenäoline, et hind tanklas omandab miinusmärgi.

“Tanklas müüdava diisli ja bensiini hind ei koosne ainult toornafta hinnast, vaid kütustele lisanduvad fikseeritud komponendid, näiteks logistika, tööjõutasud, aktsiis ja käibemaks. Lisaks sisaldavad osa kütuseid biokütus komponenti, mis ei ole tehtud toornaftast ning mille hind on kõrgem ja samas stabiilsem,” nentis Šafrostin.