Uudis

Nullkuluga elu poole – tarbimise vähendamiseks lihtsusta oma elu

Nullkulu elustiili viljelev Maryliis Teinfeldt selgitab, et zero waste lähenemine tugineb viiele põhimõttele: keeldu, vähenda, kasuta uuesti ja paranda, taaskäitle ning komposteeri.

Kuidas piiritleda vähendamist?

Keeldumise praktika on üpriski must-valgelt mõistetav – ei on ei. Ei saab öelda kilekotile banaanide ümber, tarbetule joogikõrrele, madala kvaliteediga kiirmoele. Vähendamise põhimõttel nii selgeid piire pole, need sõltuvad olukorrast, isikust endast kui ka muudest faktoritest.

Igaüks saab autokasutust piirata

Hea näide on auto. Igaüks ei saa loobuda oma autost keskkondlikel põhjustel. Linnastumisega kaasneb töökohtade vahemaa suurenemine. Pered, kellel on palju lapsi, need, kes peavad hooldama oma sugulasi või kelle tööülesanded nõuavad isiklikku sõiduvahendit, ei saa valida autovaba elu.

Inimene ei saa keelduda auto kasutamisest, küll aga saab ta tarvitusele võtta vähendamise põhimõtte, mis julgustab autokasutust minimeerima.

Näiteks saab peres mitme auto olemasolu puhul, kas neid kõiki on tarvis; saab teha kord nädalas autovaba päeva; või planeerida oma sõite hoolikamalt.

Vähendamise põhimõtte peamine idee on tõsta teadlikkust oma igapäevaste tarbimisvalikute osas ning otsida viise, kuidas neid muuta keskkonnasõbralikumaks.

Lihtsusta oma elu

Oma tarbimise vähendamisel, mille eesmärk on hoida kokku nii keskkonna resursse, oma raha, tervist ja aega, on peamine abistav märksõna lihtsus. Elu peab olema hõlbus, pole tarvis seda keeruliseks elada.

Küsi endalt, kas rohkem on alati parem? Kas rikkuse saavutamine on elu mõte? Kvaliteet või kvantiteet? Kogemused või asjad? Kas see, mida omad, valmistab sulle rõõmu? Millest sul elus puudu on? Nüüd küsi see küsimus uuesti: millest sul elus päriselt puudu on?

Toon ühe lihtsa näite, kuidas nende küsimuste pärimine tegi minu elu ühe sammu võrra lihtsamaks. Viis aastat tagasi küsitlesin oma elus kõike. Vaatasin üle oma asjad, hobid, sõbrad, unistused.

Mõistsin, et mul on mitmeid asju, tegevusi ja harjumusi, mis esmapilgul näivad olevat triviaalsed, ent suures pildis pühendan ma neile liialt palju oma energiat.

Näiteks hommikul deodorandi kasutamine näib olevat tegevus, mis võtab minu elust paar sekundit. See on justkui tähtsusetu osa minu igapäevasest elust. Olen seda teinud aastaid rutiinselt, ilma sellele mõtlemata. Juba selle ostmine toimus ilma igasuguse aktiivse mõttetööta.

Terve ühiskond on mulle rääkinud juba lapsest saadik, et deodorant on üks elu osa. Ühel päeval ma hakkasin seda järjepidevalt ostma, ilma tegelikult mõtemata miks ja kas mul on seda tõepoolest tarvis.

Viis aastat tagasi, kui ma võtsin enda elus selle momendi ning otsustasin kõigele kritiseeriva pilguga otsa vaadata, jõudsin selgusele, muidugimõista koos veidikese eksperimenteerimisega, et mul ei ole seda toodet tarvis. Oma elutempo ning füsioloogilise eripära tõttu saan ma elada täisväärtuslikku elu ilma deodorandita.

Olin ääretult üllatunud, kuna see lihtne näide toob välja murekoha – kui palju on minu elus teisi sääraseid harjumusi, mida ma pimedalt praktiseerin? Milliseid tooteid ma ostan, mida mul tegelikult tarvis ei ole?

Millised on kõige mõjusamad valikud ökoloogilise jalajälje vähendamiseks?

Tihti kohtab erinevates artiklites, telesaadetes jms meediaväljaannetes soovitusi kuidas oma ökoloogilist jalajälge vähendada. Seda, et kilekott riidest koti vastu vahetada, on kuulnud igaüks. Aga ei tasu pisidetailidesse kinni jääda.

Iga roheline valik on hea, ent kahjuks on igal valikul eri suurusega mõju. Näiteks prügi sorteerimise ja ühe lapse võrra väiksema pere planeerimise vahekord süsinikujalajälje näitel on 120-kordne (uuring 1).

Mitmete uuringute (1, 2) kohaselt vähendab inimese ökoloogilist jalajälge peamiselt väike sissetulek, väikseliikmeline perekond, rohelisem transport ja energia ostmine. Nimekiri vastavatest valikutest on mõju suuruse järjekorras.

Suure mõjuga valikud

  • Otsus peret planeerides valida üks laps vähem
  • Autovaba elu
  • Pikamaa lennukisõidu vältimine
  • Taastuvenergia ostmine
  • Energiatõhusa sõiduvahendi valimine (asenda bensiinikütusel sõitev auto hübriidi vastu)
  • Taimetoidu söömine peamise dieedina

Keskmise mõjuga valikud

  • Energiatõhus kodu soojustus
  • Taastuvenergia tootmine kodustes tingimustes
  • Ühistranspordi kasutamine, rattasõit, jalutamine
  • Energiasäästlike toodete ostmine
  • Energia kokkuhoid (kuivatada riideid pesukuivatita, pesta riideid külma veega)
  • Toidu mitteraiskamine
  • Lihata dieet
  • Toodete korduvkasutamine
  • Prügi sorteerimine
  • Kohaliku toidu söömine

Madala mõjuga valikud

  • Vee kokkuhoidmine
  • Jäätmete vähendamine
  • Puu istutamine
  • Komposteerimine
  • Muru niitmise vähendamine
  • Ökoturismi teenuste kasutamine
  • Ökolitsentsiga toodete ostmine

Eelmised lood nullkulust

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.