Finantsturgudel on mitut sorti kangelasi, kellele alt üles vaadatakse. Esiteks sellised, kes suudavad turgudel endale korraliku varanduse “kokku rullida”. Ilmselt esimesena meenub paljudele, kes viimase paarikümne aasta jooksul uudistega kokku puutunud on, sellise kategooria kangelastest George Soros.
Teiseks kangelaste liigiks on sellised tegijad, kes on olnud buldooserijuhiks ning aidanud märkimisväärselt varandust kasvatada oma klientidel. Loomulikult ka ise selle juures sellest osa saades.
“Käed on ju rasvased!” Mäletate küll seda anekdooti? Selle kategooria kangelased-superstaarid kipuvad olema erinevad hedge-fondide juhid. Ray Dalio, Ken Griffin… Mõned paigutaks samasse nimekirja ka sama Sorose, kuid see vast oleks liiga detailidesse minek.
Maailmaparandaja John Bogle
Kolmas kategooria kangelasi on sellised, kes on oma tegevusega suutnud keskkonda teatud mõttes paremuse suunas mõjutada. Üheks selliseks oli hiljuti meie hulgast 89-aastaselt lahkunud John Bogle. Tema erinevus eelnenud tegelastega seisneb selles, et tema on kangelane kõige tavalisema ja väiksema investori jaoks.
Bogle’i teene maailmale seisnes nimelt selles, et ta sisuliselt alustas madalate kuludega indeksifondide revolutsiooni. Tema ettevõtte Vanguard Group’i fondide teenustasud kippusid rivaalidega võrreldes ühel hetkel olema sõna otseses mõttes täiesti tühised.
Esimene indeksifond
Bogle oli esimene, kes lõi S&P 500 indeksit jälgiva fondi Vanguard 500 ning rääkis igal võimalusel sellest, kuidas väikeinvestori jaoks on passiivne investeerimine (indeksisse) kõige mõistlikum teguviis, sest turu keskmisest tootlusest suurema tootluse taga ajamine kipub olema lihtsalt liiga kulukas ning seda ei saa saata edu juba ainuüksi sellepärast.
Loomulikult tuleb ka aru saada, et kui kõik turuosalised investeerikski ainult passiivselt, siis turg kui hinna leidmise mehhanism ei saaks toimida.
Turult väärtuse leidmine ja selle abil sealt nö. viimse kui sendi välja pigistamine nõuab analüüsi. Ressursside võimalikult efektiivne jaotumine majanduses, mille toetavaks mehhanismiks finantsturud on, nõuab samuti roppu moodi tööd.
Seega indeksisse passiivselt paigutajad sõidavad oma madalate kuludega nö. tasuta kaasa suuremal hinnatuvastusmehhanismil.
Aga see selleks – väikeinvestorile on passiivne investeerimine siiski hea võimalus ning ka oma investeerimistegevuse aktiivsuse kasvades võib nö. passiivne osa portfellist moodustada portfelli olulisima osa ehk tuuma.
Miljardäriks ei saanudki
Bogle puhul mainitakse muide aeg-ajalt ka seda, et tema enda varandus kippus olema “tühine” – vähemalt sarnasel positsioonil olevate rivaalidega võrreldes. Selle suuruseks hinnati eelmisel aastal ca 80 miljonit dollarit. Rivaalide miljarditega võrreldavad varandused on tõepoolest märkimisväärselt suuremad. No ja siis?
Kesisevõitu tervisega härrasmees, kellel oli kuus last, ei saanudki küll kunagi miljardäriks, kuid tegi investoritele teene, mille eest tuleb talle kindlasti vägagi tänulik olla. Bogle seadis esikohale kliendi ja mitte vahendaja huvid. Teda juhtis moraal. Tänaseks pakuvad passiivse investeerimise tooteid, mille kulud on ülimadalad, ka kõik Vanguard’i rivaalid.
Tegu oli kindlasti kangelasega, kes muide tundus olevat ka õnnelik inimene – enamustel fotodel ta nimelt naeratab.
