Uudis

Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus: “Kasvav riigieelarve puudujääk lõpeb varem või hiljem maksutõusuga.“

Maksusüsteemi muutmine on kindlasti arutlusel.Foto: Scanpix

Maksud tõstatavad viimasel ajal palju arutelusid, sest uuringud on näidanud maksusüsteemi võimalikke puudusi tulevikus, arvestades trende inimeste tööeelistuste, keskkonnamõjude ja digitaliseerumisega. Praeguse maksusüsteemi juures kardetakse pikaajalist maksukoormust üksikisikule, peamiselt töö ja tarbimise maksustamise kaudu. Tulevikus on siin kindlasti vaja muutust.

Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus ütles Arenguseire Keskuse maksuraportit kommenteerides, et maksukoormuse raskuspunkti kandumine üksikisiku tuluteenimiselt veel rohkem tarbimis- ja saastemaksudele on möödapääsmatu.

“Seda muutust ja tulevikku silmas pidades on Eesti liikunud juba ammu heas tempos õiges suunas. Pean siin silmas üksikisiku tulumaksu vähendamist 26 protsendilt 20 protsendile, aga veelgi rohkem maksustamise üldist nihkumist tuluteenimise maksustamiselt tarbimisele. Meie maksusüsteemis on palju sellist, mis on hästi ja mida ei ole vaja lammutama asuda,” rääkis rahandusminister. 

Mida rohkem riigilt tahetakse, seda rohkem peaks maksma makse

Rahandusminister ei pea vajalikuks reageerida võimalike digi- ja rohepöördega seotud maksude probleemidele enne, kui digi- ja rohepöörde eesmärgid on saavutatud.

Maksudebatt peaks tema sõnul algama küsimusest, mille jaoks on meil maksuraha vaja ja kas me ühiselt oleme nõus seda maksma, ja alles seejärel võib vaadata, kust see raha riigikassasse võiks või peaks laekuma.

“Maksureformi põhiküsimus on: millist Eestit me rahastada soovime? Mida rohkem riigilt soovime, seda rohkem peame olema valmis makse maksma. Kasvav riigieelarve puudujääk lõpeb varem või hiljem maksutõusuga,” nentis rahandusminister.

Rahandusministri sõnul tuleks edaspidises debatis enam keskenduda sellele, kuidas maksusüsteemi muudatused mõjutavad Eesti majanduse üldist konkurentsivõimet. “Kuidas mõjutavad need investeeringute, tehnoloogiate ning tööjõu sisse- ja väljavoolu. See peab olema üks lähtekohti, kui tulevikukindlat süsteemi disainime.” 

Kõige keerulisem on maksustada ebavõrdsust

Kolmas teema, millele maksusüsteemi kohendades lahendust otsitakse, on — kuivõrd ja mil moel me peame maksustama ebavõrdsust. Valede valikute tegemisel on võimalikud riskid suured.

“See on ennekõike pikaajalise sotsiaalse rahu küsimus. Kõnealused maksud on kapitali- ja varamaksud,” ütles Pentus-Rosimannus. “Küsimus on tasakaalupunktis. Kui me maksustame ebavõrdsust liiga vähe, riskime sotsiaalsete rahutustega ja pingete kuhjumisega. Kui me maksustame liiga palju, riskime ettevõtlikumate inimeste ja nende kapitali ning innovatsiooni väljavooluga.”

Tulevikukindlama maksusüsteemi valikute väljasõelumiseks on rahandusminister kokku kutsunud laiapõhjalise ekspertide töörühma, kellelt on tulemusi oodata järgmiseks suveks-sügiseks.

“Arvestades, et oleme üle elamas ainulaadset demograafilist ja tehnoloogilist revolutsiooni, võiks üritada veel kord mõelda senisest tööriistakastist täiesti väljapoole ja hoida kõike seda, mis juba õiges suunas töötab,” lisas minister.

Arenguseire Keskuse raportiga on võimalik tutvuda SIIN.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.