“Koondamiste arv on viimasel kahel nädalal küll kasvanud, kuid massilistest koondamistest veel rääkida ei saa. Seda enam, et koondamiste arv on tavapäraselt iga kuu lõpus kasvanud,” lisasid analüütikud.

Töösuhte lõpetamise etteteatamise tähtajad on aga erinevad, ulatudes kolme kuuni, ja koondamiste arv võib siiski järgmistel nädalatel suureneda. Märtsi viimase täistöönädala (23.–29. märtsini) andmete põhjal lõppes koondamise tõttu 14% kõigist lõpetatud töösuhetest.

“Märgatavamad murrangud saabuvad tõenäoliselt järgnevatel nädalatel. Samas ei maksa unustada, et tavapäraselt on kuu lõpus hüppeliselt suurenenud lõpetatud töösuhete arv, kuu alguses aga sõlmitakse rohkem uusi töölepinguid,” nendivad analüütikud.

Suurima löögi all on majutus ja toitlustus

Eriolukorra esimestel nädalatel on kriis enim mõjutanud majutus- ja toitlustusettevõtteid. Märtsi kolmandal ja neljandal nädalal on töösuhete arv võrreldes kriisieelse ajaga vähenenud kummalgi nädalal ligi 2%, märkisid analüütikud.

Kunsti, meelelahutuse ja vaba aja valdkonnas on samuti langust näha ja see oli suurim just kolmandal nädalal. On ka tegevusalasid, kus tööjõuvajadus pole vähenenud ja töösuhete arv on hoopis kasvanud, näiteks põllumajanduse, metsamajanduse ning kalapüügi tegevusalal, kus hooaeg on algamas. Sel tegevusalal suurenes töösuhete arv ka 2019. aasta märtsis.

Suurfirmad suudavad töökohti hoida

Riiklik eriolukord on mõjutanud igas suuruses ettevõtteid ja asutusi. Seni tagasihoidlik töösuhete arvu vähenemine on toimunud eelkõige keskmise suurusega tööandjate hulgas, märkisid statistikaameti eksperdid.

Puutumata pole jäänud ka mikroettevõtted (vähem kui 10 töötajat), mida on Eestis kõige rohkem ja mis on ka peamised tööhõive pakkujad. Suuremad ehk vähemalt 250 töötajaga ettevõtted on seni suutnud suhteliselt edukalt töökohti säilitada.

Täispikkuses saab analüüsi lugeda statistikaameti blogist.