Eelmine nädal tõi Taanist pea uskumatuna näiva uudise – Põhjala suurpank Nordea andis teada, et hakkab riigis pakkuma 20-aastast kodulaenu, mille intress on null protsenti.
Nordea pole sugugi erandlik: paar päeva varem andis Jyske Bank teada, et hakkab küllaltki lühikesi 10-aastaseid kodulaene välja andma isegi negatiivse kupongimääraga: intress on -0,5%, nii et sisuliselt maksab pank laenajale peale. Tavapärasemate, 30-aastaste kodulaenude intress on 0,5% plussmärgiga, mis on siiski ülimadal.
Nordea kodumajapidamiste laenude üksuse peaanalüütik Lise Nytoft Bergmann ütles Bloombergile, et koduomanikele on see kindlasti hea uudis, ent siiski on areng küllaltki kõhe. “On ebamugav mõelda, et on investoreid, kes on valmis raha laenama 30 aastaks ning saama selle eest tagasi vaid 0,5%,” rääkis ta.
“See näitab, kui kartlikud on investorid praeguse finantsturgude olukorra suhtes ning et nad usuvad, et läheb väga palju aega, enne kui asjad paranevad,” lisas analüütik Bloombergile.
Kas ka Eestis võimalik?
Kuidas on olukord Eestis ning kas ka siin võib nullintressiga kodulaen võimalik olla? Eesti Panga juunikuiste andmete järgi oli eluasemelaenu keskmine intress 2,59%, seejuures oli kuni 10-aastaste laenude puhul näitaja 5,59% ning 20-30-aastaste laenude puhul 2,24%. Selline intress on väga-väga madal, ent nullist siiski kaugel.
Eesti pangad selgitasid, et Taanis saab intress nii madal olla suuresti seetõttu, et seal on kasutusel Taani kroon, mitte euro. “Sealseid intressimäärasid määrab keskpank ning Taani intressimäärad on hetkel madalamad kui Eestis,” rääkis SEB jaepanganduse valdkonna juht Ainar Leppänen Geeniusele.
LHV kommunikatsioonijuht Priit Rum tõi veel esile, et Taani pangandussüsteem on ülelikviidne, see tähendab, et turul on palju hoiuseid ja pangad seisavad silmitsi küsimusega, kuhu raha paigutada. “Pankade finantseerimise kulu on väga madal ning pankadel ei ole häid alternatiivseid laenuandmiskohti,” ütles Rum.
Eluasemelaenud on nimelt väga madala riskikaaluga laenud, mille alternatiiviks oleks raha hoiustamine veelgi suurema negatiivse intressiga keskpangas.
Rum märkis veel, et võrreldes Eestiga on pankade jaoks soodsamad eluasemelaenude kapitalinõuded. See tähendab, et kui Eestis on pankadel, kes kodulaenu välja annavad, vaja hoida suuri puhvreid, et probleemide puhul toime tulla – mäletatavasti sai eelmine suur finantskriis USA-s alguse just sellest, et kogu riigis tekkis inimestel probleeme laenude tasumisega, mis viis mitmed suurpangad kriisi, kuna neil lihtsalt polnud enam ressursse -, siis Taani nõuded on pankadele mõnevõrra leebemad.
SEB tõi veel esile, et Taanis on välja arenenud hüpoteeklaenude tagatisega võlakirjade turg, mis Eestis praegu puudub.
Nii Rum kui Leppänen tõdesid, et Taani nullintress on seega spetsiifiline just sealsele turule. “Eestis on olukord mõnevõrra erinev ja tänased finantseerimistingimused vastavad turu riskitasemele,” ütles Rum. Leppänen lisas, et siinsete laenude intressimäär sõltub riskihinnangust majandusele ning konkreetsele kliendile, arvestades muu hulgas kliendi maksevõimet ja tagatist.
