USA kehtestas tänasest Euroopa lennukitootjaga Airbus seotud vaidluse tõttu imporditollid 7,5 miljardi dollari väärtuses Euroopa Liidu kaupadele. Sihikule võeti muuhulgas Prantsuse vein ja Šoti viski, ent muutustest ei jää puutumata ka Eesti.

Kokku on USA mahukas nimekirjas umbes 150 tootekategooriat, mille eest karmimat tariifi nõudma hakatakse. Olulisel kohal on Hispaania, Suurbritannia, Prantsuse ja Saksa lennukid ja lennukiosad, mille veoks USA-sse tuleb nüüd maksta 10% lisatolli, ent 25% tollimaks hakkab kehtima ka reale tarbekaupadele.

Eesti kui EL-i liige on USA kaubandusministeeriumi nimekirja lausa eraldi ära mainitud kui üks riikidest, millele imporditariif kehtima hakkavad. Maksu all on eelkõige toidukaubad – näiteks siit jogurt, keefir, mitmesugused võileivamäärded, rida juustusid, sealhulgas Itaalia ja Šveitsi tüüpi juustud, ent ka molluskid, mitmesugused mereelukad ja kirsid. (Täispikka nimekirja saab lugeda siit.)

Euroopa toidu- ja joogitööstust esindav FoodDrinkEurope saatis värskete tollide peale välja avalduse, milles avaldas kahetsust, et piirangute loendis on nii suur hulk toite ja jooke. Organisatsioon märkis, et see takistab tõsiselt Euroopa toitude ja jookide juurdepääsu USA turule – see aga on praegu EL-i tööstuse esimene välissihtkoht, mille ekspordi väärtus ületab 2018. aastal 20 miljardit eurot.

Piirangud mõjutavad kõiki

“Igasugused negatiivse mõjuga piirangud mõjutavad kindlasti eksportööre ja loovad ebakindlust. Antud juhul saavad mõjutatud olema kõik EL-i toidutootjad, sealhulgas väike Eesti, sest importtollides on erisusi juba ka näiteks erinevate juustusortide lõikes,” ütles Eesti toiduainetööstuse liidu juht Sirje Potisepp Geeniusele.

Importtooted jäävad Ttranspordi ja muude kulude lisandumisel pea alati kohalikest toodetest kallimaks – rääkimata olukorrast, kus lisandub 25% tollimaksu, nentis Potisepp, kellel on ka endal USA turuga kogemusi.

“Kõigepealt teeb otsuse sisseostuks üldse koostööpartner, seejärel juba müügikohtades tarbija. Tarbija on igal pool pragmaatiline, ka nii suure multikultuursusega maal nagu on USA ja tarbija valib lõpphinna järgi,” tõdes Potisepp.

Eesti ekspordib toidukaupa USAsse mõne miljoni jagu aastas

Eestit võivad Airbusi vaidlusega seotult kehtestatud USA imporditollid puudutada eelkõige juustuekspordis, ütles välisministeeriumi meedianõunik Leen Lindam.
“Statistikaameti Eesti 2018. aasta ekspordi mahu andmete järgi arvutatuna on võimalik, et USA leevendusmeetmetest on Eesti kauba eksport mõjutatud ca kahe miljoni euro ulatuses. Peamiselt puudutab see juustu ja kohupiima,” lisas välisministeeriumi ametnik.

Selle aasta esimese kaheksa kuuga on Eesti päritolu toidukaupu USA suunal eksporditud 2,5 miljoni euro väärtuses, USA osatähtsus Eesti põllumajandustoodete ekspordis on 0,4% ja kaubanduse bilanss püsib negatiivsena – see tähendab, et impordime Ühendriikidest rohkem kui sinna kaupu veame.

Suurimaks ekspordiartikliks on juust – see moodustab USAsse veetavatest kaupadest enam kui poole. Eesti juust leidis turu USAs turu 2009. aastal, varasemalt juustu ei eksporditud, selgub maaeluministeeriumi ülevaatest.

Juustu eksport Ühendriikidesse kasvas hüppeliselt 2011. aastal ja on stabiilselt püsinud kõik aastad peamise ekspordiartiklina. Peamised ekspordisordid on Cheddar, Edam ja Tilsit. Tänavu augustis läks teele ka väike kogus võid – 96 kilogrammi.

Maaeluministeeriumi ekspordi ja turuarenduse büroo juhataja Kadi Raudsepp kinnitas samas, et USA karistusmeetmed puudutavad ka mõningaid juustusorte, mida Eesti siiani on eksportinud. Nii Edam kui ka Tilsit on nimistust tõesti välja jäänud, ehkki nimistust leiab kaht tüüpi cheddarit, mida Eesti samuti USA-sse ekspordib.

“USA tarbija jaoks tähendavad kõrgemad tollitariifid kõrgemaid hindu Euroopa Liidu kvaliteettoodetele. Pikemas plaanis võib selle tulemusena EL-i ühisturul tasakaal muutuda ja mõjutada ka meie toodete eksporti,” nentis Raudsepp samas.

Miks USA tariifid kehtestas ja kuidas nad seda teha tohivad?

Karistavad tollid jõustusid Washingtonis keskööl vastu reedet (Eesti aeg kell 7 hommikul), ehkki EL-i ametnikud üritasid saavutada nende edasilükkamist.

USA-le andis õiguse tariifid kehtestada Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO), mis leidis, et Ühendriigid võivad sammu astuda vastusena ebaseaduslikule abile, mida EL on andnud lennukitootjale Airbus, võimaldades firmal saada eelise Ameerika rivaali Boeingu ees.

Lahing Airbusi riigiabi üle on kestnud juba 15 aastat. Trump nimetas WTO otsust suureks võiduks Ühendriikidele ning ütles, et otsus tuli seesugune, kuna WTO ametnikud “tahavad kindlaks teha, et ma olen õnnelik”.

“WTO on meiega käitunud palju paremini alates sellest, kui ma presidendiks sain, kuna nad saavad aru, et ei pääse enam asjadega, millega nad on nii paljude aastate vältel pääsenud – Ühendriikide šantažeerimisega,” rääkis Trump oktoobri alguses Soome presidendi Sauli Niinistöga antud ühisel pressikonverentsil. Sel nädalal ütles president veel, et USA ei saa kaubandussõda Euroopaga kaotada.

Prantsuse majandusminister Bruno Le Maire hoiatas veel neljapäeval, et USA värsketel tollidel oleks negatiivne poliitiline ja majanduslik mõju, vahendas BNS. Prantsuse majandusminister hoiatas Ühendriike ka uue rinde avamise eest oma kaubanduskonfliktides ja kutsus taas saavutama läbirääkimistel põhinevat lahendust.

EL-i ja USA ametnikud on väljendanud soovi alustada kõnelusi kaubandusvaidluse lahendamiseks. Täna on Le Maire’il kavas kohtumine USA kaubandusvolinikunRobert Lighthizeriga.

Eurooplastel avaneb järgmisel aastal omakorda võimalus karistada Ühendriike oma tollidega USA lennukitootjale Boeing antud ebaseadusliku riigiabi eest.

Mis toitu-jooki Eesti üldse USA-sse veab ja sealt ostab?

Maaeluministeeriumis koostatud ülevaatest selgub, et 2019. aasta kaheksa esimese kuu seisuga on USA sihtturgude arvestuses Eesti päritolu põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordis 30. kohal.

2015. aastal oli ekspordi väärtus 4,2 mln euroga erandlikult rekordkõrge kaera ekspordi tõttu.

Suurim kaubaartikkel on juust ja kohupiim, mida müüsime Ühendriikidesse mullu 2,1 miljoni euro eest, 2017 aastal näiteks 1,6 miljoni euro jagu.

Stabiilselt on USAsse viidud lisaks juustule (mis annab üle poole ekspordist) veel kanget alkoholi (valdavalt viina) ja pärmi. Linnaseõlu eksport on aasta-aastalt oluliselt kasvanud (kaheksa kuuga oli ekspordi väärtus 162 000 eurot).

Ülejäänud kaubagrupid pole USA turul ülidselt püsivalt kanda kinnitanud. Selle aasta kaheksa kuuga on USA-sse veetud ka 277 000 euro jagu kalafileed ja kalaliha, 15 000 euro jagu seemneid ning 13 000 euro jagu leiva- ja saiatooteid.

Impordipartnerina on USA Eesti jaoks tänavu esimese kaheksa kuuga 21. kohal (osakaal 0,4%). Enim imporditud kaubad on kala, kange alkohol (viin, liköör, viski) ja pähklid.

Kalafilee ja muu kalaliha impordi väärtus oli mullu 1,4 miljonit eurot, selle aasta kaheksa kuuga 940 000 eurot. Pähkleid toodi USA-st Eestisse mullu 1,5 miljoni euro jagu, selle aasta kaheksa kuuga aga 796 000 euro eest.

Sisse veetud toitude seast leiab ka näiteks vee (see hõlmab ka mineraalvett) piprad, värsked või kuivatatud viinamarjad ning veini.