Uudis

Uuest aastast muutusid töötuskindlustushüvitise ja töötutoetuse suurused

Töötukassa, töökohad, tööpuudus
Eesti Töötukassa Pärnus.Foto: Mailiis Ollino / Pärnu Postimees

Uue aasta saabudes arvutas töötukassa ümber ka töötuskindlustushüvitise minimaalse ja maksimaalse suuruse. Sel aastal on hüvitist võimalik saada maksimaalselt 1656,33 eurot kuus.

Maksimaalse töötuskindlustushüvitise suuruse aluseks on kolmekordne Eesti keskmine ühe kalendripäeva töötasu. Selle arvutab töötukassa välja möödunud aastal kindlustatute makstud töötuskindlustusmaksete alusel.

Keskmine ühe kalendripäeva töötasu on nüüd nimelt 35 eurot ja 62 senti.

Minimaalne töötuskindlustushüvitis on sel aastal 31 kalendripäeva eest 279 eurot, minimaalne päevamäär on 9 eurot. Miinimumsuuruses on hüvitis kindlustatule alati tagatud.

Töötuskindlustushüvitist saab juhul, kui oled töötuna arvele võetud, esitanud avalduse, omad viimase kolme aasta jooksul vähemalt 12 kuud töötuskindlustustusstaaži ning ei ole viimaselt ametikohalt lahkunud enda algatusel, kokkuleppel tööandjaga või enda süülise käitumise tõttu.

Näiteks on sul õigus saada töötuskindlustushüvitist, kui sind koondati, asutus likvideeriti, tööleping lõppes katseajal, leping öeldi üles pikaajalise töövõimetuse tõttu, tähtajaline tööleping lõppes või sai läbi töövõtuleping.

Muutus ka töötutoetuse päevamäär, mis on nüüd 6,10 eurot päevas. 31-kordne toetuse päevamäär on alanud aastal 189,10 eurot, eelmisel aastal oli see pisut üle 175 euro.

Töötutoetust saab siis, kui oled registreeritud töötuna, su ühe kuu sissetulek on väiksem töötutoetuse 31-kordsest päevamäärast ehk 189,10 eurost ning oled töötuna arvelevõtmisele eelnenud 12 kuu jooksul olnud vähemalt 180 päeva hõivatud töö või tööga võrdsustatud tegevusega.

Töö või tööga võrdsustatud tegevusega hõivatust ei nõuta töötutelt, kes on töötuna arvelevõtmisele eelneval aastal vähemalt 180 päeva:

  • kasvatanud ühe vanemana või eestkostjana kuni 18-aastast keskmise, raske või sügava puudega last, alla 8-aastast last või 8-aastast last kuni esimese klassi lõpetamiseni;
  • olnud haiglaravil;
  • hooldanud kohaliku omavalitsuse üksusega sõlmitud kirjaliku lepingu alusel haiget, püsivalt töövõimetut, osalise või puuduva töövõimega isikut või vanurit, kes ei kuulu perekonnaliikmete hulka;
  • hooldanud puudega inimest ja saanud kohalikult omavalitsuselt hooldamise eest toetust;
  • olnud tööta püsivalt töövõimetuks tunnistamise või tuvastatud puuduva töövõime tõttu;
  • olnud vahi all või kandnud karistust vanglas või arestimajas.
Märksõnad: , ,
Oled sa DigiPRO või Geenius? Vali sobiv tellimus siit.

Üleskutse

Aita meil podcaste teha ja saa kingituseks Geeniuse kraami

Toetan Autotundi Toetan Restarti Kuulan saateid

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.