Rahandusministeeriumi tutvustas teisipäeval 2023. aasta riigieelarve koostamise aluseks olevat majandusprognoosi, mille kohaselt laekub tänavu maksutulu 880 miljoni euro võrra enam kui kevadel eeldatud. 70 kuni 80 protsenti maksutulude kasvust tuleneb sealjuures inflatsioonist.
Käibemaksu laekub tänavu prognoosi kohaselt 297 miljoni võrra rohkem, sotsiaalmaksu 247 miljonit enam, füüsilise isiku tulumaksu tuleb lisaks 161 miljonit ning juriidilise isiku tulumaksu 94 miljonit eurot. Alkoholiaktsiisi laekumine kasvab 27 miljonit ning tubakaaktsiis 7 miljonit. Vaid kütuseaktsiisi laekub praeguse prognoosi kohaselt 2 miljoni euro võrra vähem kui kevadel arvatud, selgub rahandusminsiteeriumi suvisest majandusprognoosist.
2023. aastaks prognoosib ministeerium võrreldes kevadega maksutulu kasvu suuruses ligi 1,2 miljardit eurot. Suurima osa lisalaekumisest – 428 miljonit eurot – moodustab käibemaks.
Maksukoormus jääb inimestele siiski samaks
Maksutulude kasvule vaatamata püsib maksukoormus stabiilsena ning on peamiselt tingitud just kõrge inflatsiooni tõttu suurenenud käibemaksutulust ja läbi palgakasvu ootuste kerkinud tööjõumaksutulust. Nii tänavu kui järgneva nelja aasta vältel peaks maksukoormus jääma pisut alla 33 protsendi.
Maksutulu kasutus on osaliselt määratud erinevate seadustega. Kindlaksmääratud kasutusega maksutulu on tänavusest 880-miljonisest lisalaekumisest 389 miljonit, 491 miljonit on sihtotstarbeta maksutulu. Prognoosi kohaselt tuleval aastal laekuvast ligi 1,2 miljardist on sihtotstarbeta maksutulu 621 miljonit ning kindlaksmääratud kasutusega 594 miljonit eurot.
Sealjuures ligi kaks kolmandikku füüsilise isiku tulumaksust ning maamaks laekub kohalikele omavalitsustele, sotsiaalmaksust ja kogumispensionimaksest finantseeritakse pensioneid ja ravikindlustust ning töötuskindlustusmaksest töötukassat. 47,8 protsenti hasartmängumaksust ja 3,5 protsenti alkoholi- ja tubakaaktsiisist läheb kultuurkapitalile. 80 protsenti tollimaksust kantakse Euroopa Liidu eelarvesse.
