Uudis

Erik Aru räägib lahti: mida paganat keskpank üldse teeb ja miks?

Mida keskpank üldse teeb, räägib lahti majandusajakirjanik Erik Aru. Foto: Kalle Veesaar

Euroopa Keskpank langetas mingit intressimäära, ostab mingeid väärtpabereid ja sellega siis “trükib raha”, väidavad uudised. Et siis mida, küsib majandusajakirjanik Erik Aru ja ise ka vastab.

USA keskpanga Föderaalreservi juhatuse kunagine aseesimees Alice Rivlin ütles: “Keskpanga töö on muretseda.”

Kui (ainult natuke) konkreetsemaks minna, siis kokkuvõtlikult võiks keskpanga ülesandeks olla selle eest hoolitsemine, et raha majanduses ringi käiks. Just parajal hulgal raha, mitte liiga palju, mitte liiga vähe.

Kui raha on liiga palju, kipuvad hinnad liiga kiiresti kerkima, sest muud asjad lähevad rahaga võrreldes kallimaks. Kui raha on liiga vähe, siis tõusevad hinnad liiga aeglaselt või pööravad hoopis langusesse. Sellest, miks ükski neist hea pole, kirjutan ehk mõni teine kord pikemalt.

Igatahes on leitud, et hea viis keskpanga selle ülesande täitmiseks on inflatsiooni ehk hinnatõusumäära jälgimine (USA Föderaalreserv jälgib lisaks ka tööturu olukorda). Kui see liiga kõrgeks läheb, tõmbab keskpank raha hulka majanduses koomale, kui liiga madalaks, paiskab rohkem raha turule.

Raha ära, raha juurde

Kui lugeda harilikku makromajandusõpikut, siis toimib kogu kaadervärk sel moel, et kui keskpank „tõstab intressimäära“, siis raha hulk turul ehk rahapakkumine väheneb, ja kui „langetab intressimäära“, siis tuleb raha juurde.

Mõni õpik räägib ehk midagi ka võlakirjade ostmisest-müümisest. Kui keskpank tahab raha turult vähemaks korjata, siis tuleb panga bilansis olevaid võlakirju (enamasti riigivõlakirju) müüa, kui aga tahab juurde süstida, siis tuleb võlakirju osta.

Mõnikord leiavad ka mainimist Euroopa Keskpanga kolm intressimäära. Need on hoiustamise püsivõimaluse intressimäär, põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäär ja laenamise püsivõimaluse intressimäär.

Neist esimene, mida möödunud nädalal Euroopa Keskpank langetas, on intressimäär, millega pangad saavad oma raha üleöö keskpangas hoiustada. Praeguseks on see –0,5 protsenti (aastas, mõistagi). Tõepoolest, pangad peavad oma hoiuste eest keskpangale peale maksma. Ja teevadki seda.

(Siia sekka eksamiküsimus: mida ütleb see investeerimisvõimaluste ja Euroopa majanduse üldiste väljavaadete kohta?)

Teine ja kolmas aga näitavad, millise intressimääraga saavad pangad keskpangalt lühiajalist tagatisega laenu (veidi täpsemalt siin). Üks intressimäär on nädalasele, teine üleöö laenule.

Elu on õpikust keerulisem

Võikski arvata, et need on need õpikute intressimäärad ja sellega on kõik öeldud. Päris elu on paraku iseäranis praegusel ajal palju keerulisem.

Kui tavaliselt reageerib majandus intressimäära langetusele kui pohmellis alkohoolik viinasurakale, muutub kohe rõõsamaks ja liputaks meelsasti sabagi, kui see tal olemas oleks, siis möödunud kümnendi finantskriisi ajal polnud tollel sammul tavapärast mõju.

Nii pidid maailma keskpangad panganduse turgutamiseks, et raha ikka ringi käiks ja seeläbi ülejäänud majandust elavdaks, hoopis harjumatuid samme astuma ja pahatihti päris veidraid väärtpabereid ostma.

Nüüd olemegi juba tükk aega olukorras, kus Euroopa Keskpanga intressimääradel – peale hoiuste oma – polegi enam suurt kuhugi langeda. Seega peab keskpank tegelema väärtpaberite ostmisega, kui on vaja rahapakkumist suurendada.

Ahjaa, muidugi käib kogu see jutt elektrooniliste tehingute kohta. Ringluses olev paberraha ja mündid on midagi hoopis muud. Nii et tegelikult käib „raha trükkimine“ arvutis, tavainimese rahakotti see füüsilisel kujul ei jõua.

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.