Uudis

Majanduses on ärevad ajad, aga mida see tähendab Euriborile ja sinu kodulaenule?

Kodulaenuturul on kindlasti oodata muutusi, ent Euribori tõusu ilmselt kartma ei pea.Foto: Shutterstock

Majanduses on praegu ärevad ajad – aktsiaturud on aasta algusega võrreldes tublisti kukkunud, riigid ja keskpangad üle maailma on hoogsalt käima lükanud kriisiplaanid.

Uurisime Eesti pankade ökonomistidelt aga järgi, kuidas paistab praegu Euribori tulevik ning mis hakkab saama Eesti kodulaenude turul.

Kodulaenu makstes on olulised kaks intressimäära – esiteks marginaal, mille sa ise pangaga kokku lepid ning teiseks Euribor ehk intressimäär, millega Euroopa suurpangad teineteisele raha laenavad (miks just see ja kuidas Euribori arvutatakse, saab lugeda siit). Need kokku liites selgubki intress, mida igakuiselt tasuda tuleb.

Praeguseks on Euribor olnud negatiivsel tasemel juba mitu aastat. Enamike uuemate kodulaenude puhul tähendab see, et määr võetakse võrdseks nulliga ehk reaalselt tuleb tasuda vaid marginaali – mõni õnnelik, kellel laen pikema aja tagant, võib aga reaalselt maksta vähem, kui kunagi pangaga kokku lepitud.

SEB ökonomist Mihkel Nestor nentis, et viimasel ajal on finantsturgudel valitsev ebakindlus mõjutanud ka Euribori – intressinäitaja on viimased kaks nädalat tõusnud ning 6 kuu Euribor on praegu -0,3% lähedale. “Euribori positiivseks muutumine on pehmelt öeldes ebatõenäoline,” rahustas ökonomist siiski.

Miks Euribor niipea plussi ei lähe?

Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina selgitas, et Euroopa Keskpank on käivitanud uue ja väga suure varaostuprogrammi (tavakeeles rahatrüki), mille maht ulatub üle 7 protsendini euroala SKP-st. Ette on võetud ka muid rahapoliitilisi abinõusid, mis kõik on suunatud euroala majanduse toimetulekuks koroonaviiruse leviku mõjul tekkinud majandusšokis ja selle šoki mõjude pehmendamiseks.

Samal ajal peaks selline rahapoliitika hoidma intressimäärad madalal. Isegi, kui euroala majandus peaks järgmisel aastal langusest taastuma, peaks keskpank intressimäärad mõneks ajaks veel muutmata jätma, rääkis Mertsina. Ka pikemas vaates tuleb keskpanga intressimäära tõus tema hinnangul väga aeglane.

Kuidas keskpank raha trükib, mida see tähendab ja kuidas majandust mõjutab – ning mida näitavad keskpanga intressimäärad – saab lähemalt lugeda siit; lugu on küll mõned kuud vana ning praegune olukord veidi teine, ent meetmed ja nende majanduslik mõju on sarnased.

Mida see kõik aga Euriborile tähendab? Mertsina nentis, et Euribor erineb küll keskpanga intressimäärast, kuid nende vahe ei ole väga suur olnud. Intressimäärade langus on toimunud juba väga pikka aega. Selle põhjuseks euroalal on liiga väike nõudlus raha järele võrreldes raha pakkumisega.

Selle põhjuseid on palju, kuid üks olulisemaid on euroalal – peamiselt Saksamaa mõjul – tekkinud suur jooksevkonto ülejääk. “Ehk siis, Saksamaa – aga ka mitmed teised riigid – on oma ekspordiga ülejäänud maailmast euroalale raha toonud, millele siin aga piisavat nõudlust pole,” rääkis Swedbanki peaökonomist.

Intressimäärasid on hoidnud all ka Euroopa Keskpanga varasem suur varaostuprogramm. “Seega, ühelt poolt on tegemist euroala struktuurse teemaga, aga samas ka rahapoliitilise majanduse stimuleerimisega, mis intressimäärasid madalal hoiavad,” selgitas Mertsina kokku, miks intressimäärade tõusu oodata ei ole.

“Tänases majandusolukorras on keskpank valmis tegema ükskõik mida, et laenamiskulusid alla suruda,” võttis asja kokku SEB ökonomist Mihkel Nestor.

Kas kodulaen läheb kallimaks?

Juba välja antud kodulaenude kõrval on mõistagi oluline ka küsimus, mis saab uutest laenudest – kas on oodata, et pangad muutuvad nende väljastamisel konservatiivsemaks ning kas intressimarginaalid, mida inimestele pakutakse, tõusevad oluliselt?

SEB ökonomist Nestor nentis, et sarnaselt kõigele muule ühiskonnas, toob koroonaviiruse puhang suuri muutusi kaasa ka kodulaenuturul. “Ehkki eelmisel nädalal oli tehinguaktiivsus veel suhteliselt hea, siis tuleb arvesse võtta, et tegemist oli juba mõnda aega tagasi tehtud ostuotsuste realiseerimisega,” ütles ta.

Järgnevatel nädalatel ootab ees järk-järguline aeglustumine, mis ei lõppe enne, kui on leevenenud viiruse takistamiseks ette võetud piirangud. Kuigi uusi ostuotsuseid tehakse sel perioodil vähe, siis suure uusarenduste osakaalu tõttu kinnisvaramüügis jäävad ilmselt alles need tehingud, kus lepingust taganemine tooks ostjale kaasa juba varem tehtud esmasest sissemaksest ilmajäämise, nentis Nestor.

“Kas ja kuidas hakkavad muutuma kommertspankade marginaalid on veidi ebaselgem, kuid pigem pean tõusu ebatõenäoliseks. Kahanevate mahtude juures ollakse vähestest klientidest huvitatud, samas kui krediidiriski aitab maandada keskpankade poliitika,” rääkis SEB ökonomist.

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.

Populaarsed lood mujal Geeniuses