Uudis

Pank hoiatab: inimestel tuleb õppida süvavõltsinguid ära tundma

Süvavõltsingute tehnoloogia abil on võimalik luua videoid, kus võhivõõras inimene esineb tuttava näo ja nimega.Foto: Shutterstock

Küberkuritegevuses areneb praegu kiiresti süvavõltsingute tehnoloogia ning ilmselt hakkavad seda peagi kasutama ka pangapetised, hoiatab Luminori panga finantskuritegevuse tõkestamise Eesti üksuse juht Kaarel Paabut.

Süvavõltsingute (inglise k deep fake) tehnoloogia on Paabuti sõnul praegu üks veel mängulisel tasandil olev uus tehnoloogia, mis aga juba lähitulevikus hakkab kindlasti kurjategijatele uusi võimalusi pakkuma. „See on kiiresti arenev valdkond, mida esialgu teame rohkem tuntud inimestest tehtud naljavideote põhjal, aga see tehnoloogia pakub palju uusi võimalusi ka manipuleerimisrünneteks,“ selgitas Paabut.

Paabuti hinnangul on oma olemuselt süvavõltsingute ehk võltsvideote näol tegu petukõnede tehnoloogilise edasiarendusega. Nii nagu petukõne tegija esitleb end näiteks pangatöötajana, saab võltsvideo abil jätta sama muljet veelgi veenvamalt. „Videos esinev nn pangatöötaja võib olla inimese jaoks tuttava näoga ning mõjuda väga usutavalt,“ rääkis Paabut. „Sellisel juhul on oht, et kurjategijad pääsevad ligi inimese pangakontole, väga suur.“

Eestis veel selliseid juhtumeid ei ole, sest tehnoloogia areng pole veel päris seal maal, aga tõenäoliselt on see mõne aja pärast juba täiuslikum, nentis Paabut. Ta lisas, et kuna küberkuritegevus areneb suurenenud kaugtöö ajastul pikkade sammudega, peab olema uutest kuritegevuse vormidest teadlik juba enne nende laia levimist. „Inimene peab selliste võltsvideote puhul olema väga tähelepanelik ja jälgima, kas videopildis on midagi kummalist, kas temaga suhtleva inimese miimika on vahepeal veider või tundub miski muu kahtlane,“ ütles Paabut.

Süvavõltsingutest ei saa ainult finantskuritegevuse probleem, vaid neid on võimalik kasutada ka näiteks propagandarelvana valeinfo levitamisel. Sellele viitas näiteks Eesti Välisluureamet oma tänavuses aastaraamatus. „Eriti suur oht tekib siis, kui tehnoloogia areng jõuab nii kaugele, et suudetakse luua veenvaid ja inimsilmaga tuvastamatuid süvavõltsinguid. See teeks avalikkusele keerulisemaks eristada võltsinfot tegelikust,“ seisab aastaraamatus.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.