Uudis

Riik jätkab su palgalt töötuskindlustuse kogumist nagu ikka, ehkki reserve on juba kõvasti

Eesti Töötukassa Pärnus.Foto: Mailiis Ollino / Pärnu Postimees

Ehkki töötukassa reservidesse on kogunenud juba 800 miljoni euro, jätkab riik töötuskindlustusmakse kogumist samas määras nagu varem.

Valitsus otsustas neljapäevasel istungil jätta töötuskindlustusmakse määr järgmiseks neljaks aastaks senisele tasemele ehk 2,4 protsendile, millest töötajad tasuvad 1,6 protsenti ja tööandjad 0,8 protsenti.

See tähendab, et Eesti keskmise brutopalga ehk 1300 euro pealt tuleb töötuskindlustuseks seega iga aasta maksta 360 eurot.

Reserve on tublisti, aga varu on ära kulutatud

Tänaseks peaks töötukassal olema reserve juba pea 800 miljonit eurot. Sotsiaalminister Tanel Kiik, kes on ühtlasi ka töötukassa nõukogu esimees, ütles kuu aega tagasi, et mõistlik on reservide kogumist jätkata.

“Majandusnäitajad ja tööturu olukord on täna positiivsed, kuid töötuskindlustusmakse määra seadmisel tuleb lähtuda pikaajalisest vaatest ja jätkusuutlikkusest. Loogiline on heal ajal piisavalt reserve koguda, et kindlustada vajalike vahendite olemasolu ka tulevikus,” vahendas tema sõnu augusti keskel BNS.

SEB analüütik Mihkel Nestor aga ütles, et töötuskindlustusmaksest ja selle suurusest ei saa enam ammu rääkida kui vaid sihipärasest kindlustusfondist töötuse ootamatu tõusu puhuks. “Pigem on aina enam tegemist osaga sotsiaalmaksust,” märkis ta augustis Geeniusele.

“2018. aasta seisuga oli riik ära kasutanud ca 650 miljonit eurot Töötukassa ja Haigekassa reservidest. Seega, kuigi paberil peaks töötuskindlustuse reserv küündima varsti miljardi euroni, siis tegelikkuses seda raha päevapealt kuskilt võtta ei ole,” tõi SEB analüütik esile.

Nestor märkis, et vastuseks riigikontrolli kriitikale on rahandusministeerium põhjendanud sihtotstarbeliste reservide kasutamist jooksvate kulude tegemiseks mõistliku finantsjuhtimisega, kuna reservidelt teenitakse tänastes oludes väga madalat tulu. “Majanduskriisi saabudes tähendab see aga, et raha töötuskindlustushüvitise maksmiseks tuleb ikkagi kusagilt leida,” tõdes SEB analüütik.

Langetuseks pole hea aeg

Praegu ei ole analüütikute sõnul praegu parim aeg makse langetamiseks ning seda võiks teha siis, kui ettevõtetel on kehvemad ajad. Täna püsib hõive endiselt kõrge ja ettevõtted suudavad ka palku tõsta.

Nestor märkis, et tööjõud on Eestis väga piiratud ressurss ja tänastes oludes ei ole mõistlik seda tööandja jaoks soodsamaks muuta. Pigem tasuks kindlustusmakse langetamisega oodata halvemaid aegu, et jätta tööandjatele rohkem raha kätte ja vähendada seeläbi survet inimesi koondada.

Luminori investeerimis- ja riskianalüüsi tiimijuhi Аnton Skvortsovi sõnul ei ole mõistlik kasvava majanduse puhul makse alandada. “Majandusteooria seisukohast parim aeg maksude alandamiseks on siis, kui majandus vajab toetust, ehk majanduslanguse või aeglustumise puhul,” märkis ta.

Lisaks tuleb tema sõnul arvestada ka sellega, et Eesti elanike sissetulekud on niigi viimastel aastatel väga jõuliselt kasvanud. Eesti keskmine brutopalk on tõusnud märkimisväärsed 58 protsenti alates aastast 2011, mil tööturg hakkas üleilmsest majanduskriisist taastuma.

“Sellisel juhul töötuskindlustusmaksu langetamine, mis on sisuliselt ühekordne sissetuleku kasv, ei annaks soovitud efekti vaid suure tõenäosusega lihtsalt suurendaks inflatsiooni,” tõi Skvortsov esile.

Loe analüütikute mõtteid pikemalt Geeniuse augustikuisest artiklist.

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.