Kui Suurbritannia valitsus otsustas kehtestada tehnoloogiafirmadele erikäibemaksu, siis Eesti ei plaani midagi omal algatusel teha ja ootab pigem üle-Euroopalist seadusemuudatust.

Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsler Dmitri Jegorov sõnas Geeniusele, et Euroopa Liidus on ühtse digimaksu kehtestamist räägitud juba aastaid, kuid maksustamine on alati tundlik teema, riikidel on erinevad huvid ja siiamaani pole kokkulepet saavutatud.

“Eesti täna siseriikliku digimaksu kavandamas pole ja meie eelistus on algusest peale olnud, et EL-is, aga ka globaalsemal tasandil jõutakse võimalikult kiirelt ühiste digimajandust hõlmavate maksureegliteni, mis tagaksid kõigi ettevõtete võrdse maksustamise olenemata tegevusalast ja -kohast,” selgitas Jegorov riigi plaane.

Midagi on juba töös

Kevadel tuli Euroopa Komisjon välja ka paketiga, mis koosneb ajutisest ja lõplikust lahendusest.

Ajutise lahenduse kohaselt on maksumääraks tehnoloogiafirmadele 3 protsenti ja see rakendub rahvusvahelistele digiteenuste ettevõtetele, mille kogukäive on üle 750 miljoni euro ja käive maksustavatelt teenustelt Euroopa Liidus on üle 50 miljoni euro.

Pärast üleminekuperioodi tuleks ajutiselt lahenduselt jõuda märkimisväärse digitaalse kohalolu maksustamiseni, mis tekib alates 7 miljoni eurosest käibest ja 100 000 kasutajast või 3000 ärilepingust. Need on digitaalse kohaloleku kriteeriumid, mida arutatakse hiljem teise direktiivi arutamise käigus.

“Eesti hinnangul on mõlema ettepaneku puhul seatud lävendid vähemal või rohkemal määral problemaatilised ja nendega tuleb veel tööd teha. Arutelud on täna sel teemal käimas ja teemat arutavad järgmisel nädalal Ecofinil ka ministrid. Ootame, et erimeelsused saavad lahendatud ja liikmesriigid suudavad lähiajal kompromissile jõuda,” ütles Jegorov.

Hetkel palju kasu pole

Jegorov tunnustas, et Netflixi näitel võib öelda, et ajutine lahendus nende tegevust ei mõjutaks, kuna see puudutab üksnes reklaami ja vahendusplatvormide teenuseid ning kasutajate andmete müüki.

Lõplik lahendus hõlmab märkimisväärse digitaalse kohaloluga ettevõtete maksustamist. Juhul kui Netflix vastavad kriteeriumid täidaks, siis hakatakse maksustama ka seda.

“Aga kuidas see täpselt toimuma hakkaks, pole täna veel selge,” lausus ta.

Jegorov märkis ka seda, et ühtse korra puudumine on soodustanud erinevate lahenduste kasutuselevõttu, ja oma lahenduse juurutamisega on hetkel tegelemas päris mitu liikmesriiki. Lisaks Ühendkuningriigile peaks digimaksu lähiajal kehtestama ka Hispaania. Ungaris täidab selle funktsiooni reklaamimaks.