Valitsus arutab neljapäeval perehüvitiste seaduse ja teiste seonduvate seaduste muutmist, et viia need kooskõlla elatisabi maksmise ning vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi 1. aprillil jõustuva regulatsiooni täpsustustega.

Elatisabi kuni sada eurot kuus maksab riik lapsele, kelle vanem või vanemad ei täida ülalpidamiskohustust. Kehtiva seaduse kohaselt on elatisabi võimalik taotleda nii kohtumenetluse kui täitemenetluse ajal.

Eelnõuga täiendatakse senist elatisabi määramise ja maksmise regulatsiooni pankrotimenetlusaegse elatisabi sätetega, et lapsel, kelle elatist maksma kohustatud vanema suhtes on välja kuulutatud pankrot, oleks ka pankrotimenetluse ajal võimalik saada riigilt elatisabi, teatas valitsuse pressiesindaja.

Probleem tekib siis, kui võlgnikust vanema suhtes kuulutatakse välja pankrot ning algab pankrotimenetlus. Kui täitemenetlus lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisega, siis see tähendab seda, et lapsel ei ole enam võimalik elatisabi saada.

Mõnel juhul kestavad pankrotimenetlused kauem, kui aasta ning perehüvitiste seadus ei sisalda aluseid ega regulatsiooni, mis lubaks maksta elatisabi pankrotimenetluse ajal.

Sihtrühma suuruseks on aasta kohta hinnanguliselt 40 last, kelle elatist maksma kohustatud vanema suhtes on välja kuulutatud pankrot ja kes ei saa seetõttu praegu kehtiva regulatsiooni kohaselt elatisabi taotleda. Hinnanguliselt on aastane kulu riigieelarvele 50 000 eurot.

Kavandatud muudatused jõustuvad eelnõu kohaselt järgmise aasta 1. juulil.