Uudis

Eesti inimesed on kehvad säästjad. Siin on 9 nippi, kuidas kokku hoida

Säästmine.Foto: Pixabay

Värskest rahvusvahelisest uuringust tuli välja, et Eesti elanike rahatarkuse teadmised on küll suhteliselt head, ent käitumisse need ei kandu ja säästmisega on veel palju arenguruumi.

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) korraldatud uuringust selgus veel, et viie aastaga on Eesti tulemused teadmiste osas pisut langenud, hoiakute ja käitumise osas aga paranenud, üldtulemus jäi samale tasemele.

Eesti tulemus viitab sellele, et ligi 40 protsenti elanikest ei kasuta oma teadmisi majandusliku heaolutaseme säilitamiseks või tõstmiseks. Ka ootamatusteks ei panda meelsasti raha kõrvale.

Oleme aastate vältel Rahageeniuses ikka teieni toonud säästunippe, mida päris inimesed endale puhvrite loomiseks kasutanud on. Toome neist mõned taas esile – just praktilised ja lihtsad asjad, mida on kerge järgida, mitte teoreetilised tehnikad.

Pane mündid kõrvale

Ilmselt üks kõige lihtsamaid viise raha säästa on võimalik siis, kui kasutad tihti sularaha. Rakverelane Gunnar paneb iga päev – vahel üle päeva – taskusse kogunenud 1- ja 2-eurosed mündid hoiukarpi.

Kui 2018. aastal kogunes aasta lõpuks niimoodi 700 eurot, siis eelmise aasta tulemuseks oli Gunnaril väga soliidsed 1200 eurot. Eks kõik oleneb sellest, kui palju sularaha kasutatakse.

Muidugi võib säästa ka väiksemaid münte, ka punased sendid on raha (ehkki Eesti inimesed ei kipu neid eriti kasutama). Sellisel juhul tuleb arvestada, et kui sa münte päriselt maksmiseks ei kasuta, tuleb pangakontori mündiautomaadis raha vahetamise eest tuleb maksta teenustasu, tihti vähemalt 2 protsenti.

Tee eraldi säästukonto, millel pole pangakaarti

Raha tasub koguda eraldi kontole. Minul on peamine säästukonto teises pangas, kui see, kus ma igapäevatoiminguid teen; see pole tingimata vajalik, võib ka samas pangas säästukontot pidada, ehkki risk võib olla veidi suurem.

Aitab aga see, kui sa ei võta sellele kontole pangakaarti. Mõned inimesed teevad koguni nii, et avavad konto teises pangas ning ei võta internetipanga paroolegi, nii et kontole pole mingit ligipääsu ega võimalust raha ära kulutada.

Kui säästukontoga on pangakaart seotud, võib kiusatus raha ära kulutada ka siis, kui tegelikult saaks muidu hakkama.

Pane säästukontole nimi

Meil Geeniuse toimetuses on see päris populaarne nipp ning mitmed neist, kes seda kasutavad, vannuvad, et see päriselt ka toimib.

Asja mõte on selles, et sisuliselt iga panga juures saad sa oma kontole panna hüüdnime – selle asemel, et sulle vaataks vastu järjekordne “arvelduskonto”, võid sa määrata, et asja nimi oleks hoopis “Reis Mehhikosse”, “Uus telekas” või “Ronani koolifond, ÄRA NÄPI!”.

Nii on sul siht kogu aeg silme ees ning peaks olema raskem raha niisama ära kulutada. Tuleb ära öelda, et mõne jaoks see toimib, mõne jaoks mitte. Järgi proovimine ei maksa aga midagi.

Võta ette väljakutsed

Üks võimalus ennast säästma motiveerida on kindlasti kindlate eesmärkide seadmine. Selleks võib olla mingi kindel asi, näiteks kogumine uue kodumasina, auto või reisi jaoks.

Muidugi võib sihiks olla ka pensionipõlv või laste koolifond, aga see võib olla liiga abstraktne, nii et võib kippuda unarusse jääma.

Teine variant on võtta ette rahateemalised väljakutsed, mis internetis ringlevad ning mille jaoks on isegi oma kogukonnad. Ilmselt Eestis praegu üks enimtehtavaid on populaarse finantsblogija Rahakrati 1000 euro väljakutse.

See on väljakutse terveks aastaks – postril on 52 nädalat. Tõmba iga nädal  maha üks number ning pane sama suur summa kõrvale. Kui suudad väljakutse edukalt läbida, koguneb aasta lõpuks 1000 eurot. Algselt on see mõeldud küll aastavahetuse ajaks, ent pole mingit põhjust, miks mitte ka praegu proovida, eriti arvestades, et aasta on poole peal, nii et arvestust on ikka hõlbus pidada.

Teine variant on näiteks teemakuude tegemine – võta iga kuu ette üks valdkond nagu toit, transport, riided või meelelahutus ning ürita kulutusi nii palju häkkida kui võimalik. Selleks on kasulik kogukond Swedbanki hallatav Facebooki-grupp Kogumispäevik, kus inimesed jagavad ka muid kasulikke säästunippe.

Säästa kuu alguses ja tee püsikorraldused

Rahaga on üks suur häda, nimelt see kipub ära kuluma, kui suur palk ka poleks. Sestap tasub raha kõrvale panna kuu alguses, kui seda veel on, ning muud, kuu jooksul tekkivad kulutused teha järgi jäänud summast.

Oluline on just see, et isegi kui summad on väikesed, oleks säästmine regulaarne, nii et ajapikku koguneks suurem raha. Muidugi, kui saad erakorraliselt suurema summa, näiteks tulumaksu tagastuse või palgatõusu, tasub see samuti kõrvale panna, kui head rakendust parasjagu pole – enne ju piisas sellest summast, mis elamiseks oli.

Kuna ise oma käega raha kõrvale panemine võib olla raske ning võib tekkida kiusatus mõni kuu vahele jätta. Nii tasub teha säästukontole püsikorraldus, mis ajapikku muutub tõenäoliselt pea märkamatuks.

Need summad võivad olla vabalt ka väikesed. Isegi viis või kümme eurot on parem kui mitte midagi, väikesed summad kokku annavad kokku suure summa.

Pane kulutused kirja – äppidega on see palju lihtsam, kui arvad

Kui oled kunagi kaalust alla võtta tahtnud, siis on tõenäoline, et oled proovinud ka MyFitnessPali või sarnast äppi, mis arvutab su eesmärkide ja kaalu põhjal välja kalorikoguse, mis on optimaalne, et kaalu kaotada.

Äppi saad kirja panna kogu toidu, mida sööd, nii et kalorid on pidevalt silme ees. Ajapikku muutub see harjumuseks ning kui limiitides püsid, siis kaal langebki.

Säästmisega saab teha midagi sarnast – turul on mitu äppi, kuhu saad päris mugavalt oma igapäevased kulutused kirja panna ja need kategoriseerida, näiteks toidu- või transpordikuludeks.

Geeniuse kaasautor Kristel on kirjutanud, kuidas tema kasutab näiteks Monefy äppi. See pole küll tasuta, aga maksab 2,5 eurot, ühekordse maksena. See aga aitas tal rahaasjad reaalselt kontrolli alla saada.

Midagi sarnast pakuvad ka Eesti pankade internetikeskkonnad, näiteks SEB-s kannab selline rakendus Rahapäeviku nime.

Vaata kulutused üle ja telli kaup koju

See on tegelikult väga isiklik soovitus. Kirjutasin Geeniuses hiljuti sellest, kuidas ma eriolukorra ajal avastasin, kui palju ma tegelikult kulutan. Nimelt jäi mul siis šokeerivalt palju raha üle. See oli muidugi tore, aga näitas kätte, et tavapäraselt kulutan ma liiga palju.

Selgus, et mul oli telekapakett, mida tegelikult vaja ei lähe; nii minul kui elukaaslasel oli Netflixi konto eraldi, ehkki tegelikult vaatasime asju koos ja nii edasi. Ühtlasi sain ma aru, et toidu poest koju tellimine on väga mõistlik, kuna nii jäävad ära impulssostud.

Kokku säästsin ma nii mitusada eurot – täpsemalt saab lugeda siit. Pean tunnistama, et mu sissetulek on küll üle Eesti keskmise ning ka mõttetud kulutused olid ebamõistlikult suured, sellest ka nii suur kokkuhoid. On aga üpris tõenäoline, et ka sinu eelarves on mustad augud, mida sa tähelegi ei pane.

Vaata oma Elektrilevi pakett üle, paar minutit võib säästa mitukümmend eurot

Kui elad omaenda pinnal ning sul on Elektrilevi leping, on võimalik, et su pakett ei pruugi olla just päris optimaalne.

Asi on selles, et pakettidel on nii kuutasu kui ka kilovati hind. Pakettides, kus on kuutasu väiksem, on kilovati hind palju kõrgem, nii et kui sa palju tarbid, võib see tulla väga palju kallim.

Elektrilevi reklaamib aga justkui väikese tarbimisega inimestele kõrgema kuutasuga pakette, mis ei pruugi tegelikult olla parem valik.

Ühest kogemusest, kuidas paketivahetusega tuli säästu 20 eurot kuus, kirjutasime siin. Sellest loost leiab ka nõu, mida paketi puhul silmas pidada. Arvutus on lihtne, võtab paar minutit, aga sääst võib olla väga korralik.

Tee kolmas sammas

Säästmise teemast läheb see küll veidi välja, aga lõpus olgu see siiski ära toodud. Kolmas sammas on ehk isegi üllatavalt hea viis investeerida.

Kolmanda samba suur eelis on see, et sissemaksete pealt saad tuludeklaratsioonis hiljem tulumaksu tagasi küsida (kuni 6000 eurot aastas). Nii saad 20% summast deklaratsiooniga tagasi ning saad selle omakorda sambasse panustada.

Asjal on muidugi ka teine külg – kui sambast raha välja võtad, tuleb sellelt summalt tasuda tulumaks. Eesmärk võiks muidugi olla sambast mitte raha välja võtta enne pensioniaega.

Turul on nii seliseid pensionifonde, kus haldurid otsustavad ise, mis on hea investeering ning paigutavad raha oma meetodite järgi, kui ka niinimetatud indeksifonde, mis järgivad täpselt seda, kuidas läheb maailma aktsiaturgudel: kui turg tõuseb, siis teenid tulu, kui langeb, kukub ka portfell.

Indeksifondidesse investeerivatel kolmanda samba fondidel on haldustasud üsna madalad, näiteks Tuleva III samba fondil 0,49 protsenti ning LHV pensionifondil Indeks Pluss 0,75 protsenti.

Erinevaid kolmanda samba fonde saab võrrelda siin.

Oled sa DigiPRO või Geenius? Vali sobiv tellimus siit.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.