SEB majandusanalüütiku Mihkel Nestori sõnul on Eesti tööturg praeguseks saavutanud tipu ning seda mõjutavad ennekõike palgasurve ja demograafia.

Palgad on nii kõrged, et inimesi ei leia

“Eesti tööturgu suunavad kaks tugevat trendi: ettevõtete kohandumine palgasurvele ja demograafia. Neist esimest iseloomustab paari suurettevõtte hiljutine teade tootmise lõpetamisest Eestis – siinne palgatase on muutunud liiga kõrgeks. Keskmine brutopalk jõuab tänavu 1400 euro lähedale ja ka tööandjad tunnistavad, et vähem kui 1000 eurose netopalgaga on töötaja leidmine võimatu ükskõik millisele ametikohale,” ütles Nestor pressiteate vahendusel.

Teenindus saab hindadega hõlpu

Kuigi madalad palgad on ennekõike levinud teeninduses, siis on kodumaiseid kliente teenindaval sektoril majandusanalüütiku sõnul võimalik tööjõukulu hindadesse lihtsamini üle kanda, sest samas seisus on ka konkurendid. Ühtlasi saab kiire palgakasvu ajal ka hinnatõus vähem negatiivset tähelepanu.

Palju keerulisemas olukorras on Nestori sõnul aga tööstussektor, kus suur osa toodangust müüakse välisriikidesse ja kes tegutseb valdavalt traditsioonilistes, madala tootlikkusega harudes.

Palju tühja tööd

“Et Eesti tööstuses tehakse palju tühja tööd, iseloomustab fakt, et kui töötlevas tööstuses leidis mullu rakendust ligi 19 protsenti kõigist tööga hõivatud inimestest, siis kogu majanduses loodud lisandväärtusest andis haru kõigest 15 protsenti,” märkis ta.

Majandusanalüütik lisas, et teine suur trend on nooremas tööeas olevate inimeste arvu järsk langus.

“Samas liigub töökäte vähenemine ajateljel pidevalt edasi ja puudutab peatselt kõiki majandussektoreid. Nagu matemaatikas, võivad kaks negatiivset trendi viia siiski positiivse tulemuseni – käsikäes kaovad madalapalgalised ametid ja nende pidajad,” selgitas ta.

Lühiajaline välistööjõud aitab ehitussektorit

“Kuigi mullused ehitusmahud ületasid isegi 2007. aasta buumi tippu, ei ole see pannud õpetajaid, arste ja bussijuhte kellut haarama ning ajutine suur nõudlus on kaetud ajutise välistööjõuga. Kahjuks ei muuda kõik see aga fakti, et pikemas plaanis on tööealise rahvastiku arvu vähenemine Eesti majanduse üks suuremaid väljakutseid,” rääkis ta.

Suures pildis näib majandusanalüütikule, et tööturg on praeguseks saavutanud tipu. “Kuigi ettevõtted on endiselt huvitatud uute inimeste värbamisest, on nende optimism eelmise aastaga võrreldes oluliselt kahanenud – seda eriti tööstuses ja ehituses. Sarnaselt on vähenenud ettevõtete hulk, kes nimetavad oma äri pidurdava tegurina tööjõupuudust. Suurenenud on ka inimeste hirm töökaotuse ees,” lisas Nestor.

Samas rõhutas SEB majandusanalüütik, et ajaloolises plaanis on olukord tööturul endiselt suurepärane.

Tänavu esimeses kvartalis langes töötuse määr eelmise aasta sama ajaga võrreldes 2,1 protsendipunkti võrra 4,7 protsendile. Tööjõus osalemise määr oli 2019. aasta esimeses kvartalis 70,8 protsenti ja tööhõive määr 67,5 protsenti. Sellega püsisid mõlemad näitajad mullusega sarnasel tasemel, teatas statistikaamet kolmapäeval.